Nädala parimad lood | Maris Pihlap, Reket, An-Marlen, Boipepperoni, Röövel Ööbik jt

Eesti muusikas käib ikka nii, et mida lähemale jõuab suvi või siis teisel poolaastal jõulud, seda tihedamaks andmiseks läheb. Sel korral on selline kodumaise muusika kokteil, mille kehvemal ajal võinuks vabalt paari kuu peale lahjendada. Aga mulle küllus meeldib, hea meelega mõnulen selle keskel.
Overmono & The Streets "Turn The Page"
Mulle mõjub "Turn The Page'i" värske töötlus kui teatepulga üleandmine. The Streets sillutas aastaid tagasi teed briti bassimuusika tulevikule, selles tuules on Overmono purjetanud tippu ja koos Mike Skinneriga kihutavad nad nüüd otse päikesesse. Koostöö, mis pidi kunagi juhtuma ja loodan väga, et juhtub lähiajal uuesti. Super.
Mida lähemale suvi jõuab, seda kergemaks ja õhulisemaks lähevad ka Night Tapesi singlid. "Projections" mõjubki kui kevadine linnulaul või esimene soe tuuleiil, mille peale jopel hõlmad eest lahti kisud. Tuju läheb automaatselt paremaks, mistap kasutangi seda lugu nüüd juba igapäevase hea tuju palsamina.
Olen juba mõnda aega tundnud, et I Wear* Experiment ei tea täpselt, kuhu suunda oma muusikaga liikuda. Nad jäid mingil hetkel pisut alternatiivpopi rongist maha, aga värske trummist ja bassist läbi imbunud "Exhale" keerutab mõnusalt tolmu üles ning tabab parimas mõttes ajastu vaimu.
Justice & Tame Impala "Neverender"
Huvitav, miks nad seda lugu juba varem singlina välja ei andnud? Mitmed Justice'i värsket albumit "Hyperdrama" tutvustavad lood, mis esialgu mõjusid kohatuna, hakkavad plaadi peal tööle, aga albumi avalugu on ikka puhas hitt ning seda mitte ainult Justice'i kontekstis, vaid see võib vabalt olla ka üks paremaid Tame Impala lugusid.
An-Marlen & Boipepperoni "Umbne"
Kui I Wear* Experiment näitas oma uue singliga, et nad tajuvad hästi seda, kuhu suunas praegu tantsupop liigub, siis Pepperoni kinnitab seda umbes kümnendat korda järjest. Sel korral tajun eriti tugevalt Overmono vaimu, täpsemalt selles, kuidas sulatada kokku popp-produktsioon ja sügav bassimuusika. An-Marlen vaatab aga parimas mõttes "7 vapra" aega tagasi, temas on mõnusat aastatetagust naivismi, mis sobib hästi kokku Boipepperoni käekirjaga.
No ma ei tea. Mul on täiesti kõrini sellest rikaste räpparite tühisest tülitsemisest, aga teisalt kahtlen sügavalt, et Kendrick Lamar oleks muul juhul niisama heast peast meid uue looga õnnistanud. See naeran ja nutan korraga, eriti ka seetõttu, et "Euphoria" on uskumatult ebaühtlane lugu, mille mõned salmid oma arutu rähklemisega panevad pea valutama, aga seal on samas ka hetki, mis lähevad Lamari karjääri paremikku. Võta siis nüüd kinni...
Ma suutsin paar nädalat elada nii, et ei teadvustanud endale seda lugu, aga nüüd tulid suured muusikaväljaanded, hakkasid rääkima "selle suve loost" ja mu ajju on ka tempel vajutatud. Esimesed viis kuulamist kahtlesin sügavalt, kas mulle see läikiva suhkruglasuuriga kibemagus diskopop peale läheb, aga siin on mingi vastupandamatu siirus, mille ees ma olen relvitu.
Kamasi Washington "Get Lit (feat. George Clinton & D Smoke)"
Kui Sabrina Carpenter teil südame läikima pani ja mõjus funk'i ja disco rüvetamisena, siis džässi-jumal Kamasi Washington ulatab lahkelt vastumürgi. George Clintoni vokaal venib nende värskes koostööloos nagu funk-iiris, mis ei taha kuidagi Washingtoni taktikepile alluda, vaid töötab pigem oma äärmusliku laiskusega talle vastu. Aga see väike hõõrumine toimib! Ma ei mäleta isegi, millal nii sügavat funk'i viimati kuulsin.
Maris Pihlap ja Reket "Kui sa vaid teaks"
Eesti popmuusikast käis amapiano niiviisi üle, et suuremaid jälgi sellest maha ei jäänud ning pigem peab ikka luubiga mõjutusi otsima minema. Aga nüüd, kus amapiano enam rahvusvaheliselt nii olulist rolli ei mängi, tuleb pauk ka luuavarrest. Kes oleks arvanud, et Maris Pihlapi ja Reketi värske koostööloo taustal õõtsub puhas suvine Lõuna-Aafrika tantsubiit? Mina mitte. Aga üllatus on igatahes meeldiv, julgen isegi arvata, et sel suvel pole meil sellest loost pääsu.
Jah, meil on plaaditäis uut Röövel Ööbikut. Pean end veel paar korda näpistama, et seda päriselt uskuda, aga vaikselt hakkab reaalsus kohale jõudma. Esimesel põgusalt tutvumisel (olen kindel, et veedan selle plaadiga veel kordi ja kordi, mil see hakkab alles päriselt avanema!) jäin kinni loo "Pacifier" juurde, mis näitab ilmekalt, mis juhtub, kui Ööbikud julgevad stuudiosse ka mõne päikesekiire lasta. Eriti pööraseks läheb selle peale Tõnu Pedaru, kelle müstilis-veider hõljumine saab päikesesuraka peale topelthoo sisse. Suvehitt, mis ka suvehitt on.
Ajukaja & Maria Minerva "Nii hea"
Sel nädalal siis isegi topeltkogus Raul Saaremetsa, aga kas teda on üldse kunagi liiga palju? Lugu "Nii hea" ei ole küll uus, vaid hoopis unustatud, aga uuesti rambivalgusesse tõstetud vana, täpsemalt pärit juba 2012. aastast, aga Ivar Murdi filmi "Kihnu maraton" valguses, kus see lugu kõlab, on see taas jõudnud voogedastusplatvormidele. Korraga saate nii parimat kodumaist magamistoapoppi kui ka deep house'i meistriklassi, Mida sa veel oskad tahta?
Kuula kõiki lugusid: