Roose sõnul võib Kreeki ja Saart pidada Eesti rahvusliku professionaalse muusika rajajateks. "Kui arvestada seda aega, kus tema ja Mart Saar alustasid, kui vaene see aeg oli, kust tuli ennast läbi närida, siis võiks öelda, et mõlemad mehed tegid tiigrihüppe. Mart Saar sealt Hüpassaare metsade, soode ja rabade keskelt, ja ennast töötada sellisele tasemele, et sa saad õppida Peterburi konservatooriumis. Nad läbisid kogu stuudiumi, said sealt väga hea hariduse, tulid tagasi Eestisse," rääkis Roose.

Suure osa oma elust töötas Kreek Haapsalus igapäevaselt kooliõpetajana. "Võib vaid kadestada neid lapsi, kes said nii hea muusikahariduse," kommenteeris Roose ja lisas, et suure rahvamuusika kogujana rakendas Kreek kogumistöös ka enda õpilasi. "Alati, kui kool jälle algas, siis pidi iga laps vähemalt ühe rahvaviisi kaasa krabama. Seda kõike Kreek süstematiseeris, kogus. Tal oli üle 5000 rahvaviisi enda kogus, mingitel andmetel 5500," ütles Roose.

Selle kõige juures suhtus Kreek enda teoseid luues rahvaviisi väga suure austusega. Enda heliteoseid lõid nii Kreek kui ka tema kaasaegsed – Mart Saar ja Peeter Süda – rahvaviisist lähtudes, tuues välja selle "oma". "Selline modernne lähenemine on teinud nendest klassikud ja muusika klassikaliseks, see toimib tänase päevani. Kuidas kaasaegne helikeel ja ürgne rahvaviis ühendada, oli suur oskus ja kannab tänaseni," sõnas Roose.

Kreegi stiil, tõsidus, töökus ja austus rahvamuusika vastu kandusid Roose sõnul edasi ka Veljo Tormise loomingusse. "Tema tähtsust pole võimalik üle hinnata, tema õpetust ja süsteemsust tasub tähele panna tänagi," sõnas ta.

Kõige esimesena hakkas rahvaviise Eestis töötlema aga Kreegist seitse aastat vanem Mart Saar. "Ta oli vahel selline mees, et ta natuke tegi mõnda asja ümber ka, lõi vahel ise juurde, lõi sõnu juurde. Vanemas eas on ta öelnud, et liiga palju vigurdasin. Igal juhul oli see põhjapanev, mis ta tegi," kinnitas Roose.

Roose arvab, et kui koorilauljal on Kreegist ja Saarest selge pilt ees, siis kõrvaltvaatajaid võiks rohkem kaasata, mistõttu on tema sõnul väga tänuväärne Tõnu Kaljuste töö Kreegi päevade korraldamisega. "See on kindlasti väga palju kuulajaid toonud Kreegile lähemale," sõnas ta.

Tänavused Kreegi päevad algavad 4. juuni kontserdiga Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses.