Kaljuste: Euroopa kuulaja oskab meie mardisanditamise tava enda konteksti panna

Eesti Filharmoonia Kammerkoor lõpetas kolm kuud kestnud rahvusvahelise kontsertturnee, mille käigus anti 21 kontserti Leedus, Lätis, USA-s, Kanadas, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis. Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendi ja kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul oskab Euroopa kuulaja oskab meie mardisanditamise tava enda konteksti panna.
Kuue erineva kontsertkavaga pandi rõhku peamiselt Eesti heliloomingu tutvustamisele: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek ja Tõnu Kõrvits.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi märkis, et turnee jooksul astuti üles 21 erinevas linnas ning kontsertsaalide mahutavus varieerus 200-st kuni 2000 istekohani. Sel korral tegi koor koostööd Muziekgebouwga, Flandria Sümfooniaorkestriga ja dirigent Kristiina Poskaga, Arvo Pärdi Keskusega ning USA agentuuriga New World Classics.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste selgitas, et väljaspool kodumaad tervenisti Eesti muusikast koosnevate kontsertide andmine on unikaalne nähtus.
"Tõsi, orkestreid ja klassikuid käiakse kuulamas küll, kuid et a cappella kava eestikeelsest koorimuusikast toob suured rahvusvahelised kontsertsaalid rahvast täis, on siiski pikaajalise töö tulemus," lausus ta.
Eraldi tõi Kaljuste välja Hollandis toimunud kontserdid. "Näiteks Utrechtis oli publik, kes jälgis iga sõna tõlkes kaasa. Kõikidel saalisolijatel olid kavad käes ja lehte keerati samaaegselt. Lavalt vaadatuna, meie kooril ei ole aastakümnete jooksul sellist kogemust olnud. Selline elav suhtlemine ja kontakt publikuga on erakordne – nad olid igas hetkes meiega kaasas!" kiitis ta.
Isegi kui välispublik keelt sõna-sõnalt ei mõista või puudub tõlge, on meie heliloojate teostest muusikalist materjali kuulata küll ja veel, usub Kaljuste. "Rahvaluuleline või vaimulik tekst on tänases kontsertkeskkonnas kaasahaarav just oma rituaalsuse ja sügava sõnumiga, olles läbipõimunud meie esivanemate traditsioonidest. Euroopa kuulaja oskab meie maskiga mardisanditamise ja kadrijooksmise tavasid oma konteksti tõlgendada," selgitas dirigent.
Mis puutub Kreegi ja Tormise kavasse, siis sellist kooslust ei ole varem välismaal esitatud. Hollandis ei ole nii suures mahus Kreegi laule üldse kunagi lavale toodud, märkis dirigent.
"Kunagi kui alustasime Kreegi päevade tegemist aastal 2006, oli kohal ka Veljo Tormis ise. Ta ütles, et on Kreegi usku ehk usub folkloori olemust kunstimaterjalina. Ta leidis, et meie muusikaline emakeel ongi välja kasvanud nendest viisidest, mille Kreek kunagi üliõpilasena Eesti külades üles kirjutas. Neid mõlemat ühendab rahvalaulu sidumine kunstmuusikasse, see kõnetab publikut tänapäevalgi," sõnas Kaljuste.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutajaliige, bassi häälerühma laulja Aarne Talvik tõi välja, et aegade jooksul on nii koori koosseis, reisimisivõimalused kui ka kontserdikohas ajas palju muutunud.
"Näiteks oli päris koori algusaastatel Tõnul (Kaljuste - toim) printsiip, et ühtegi nii-öelda erialaselt valmis lauljat ta koori ei võta. See oli põhimõtteline valik, soovides justnimelt puhtaid ja paindlikke hääli laulma. Ajapikku see põhimõte muutus ning tänaseks on liitumiskriteeriumid hoopis teised, kõrgtasemelisi professionaalseid lauljad on me hulgas nüüdseks palju," rääkis ta.
Kui Pärdi või Kreegi puhul kõnetab kuulajat vaimsuse aspekt, siis Tormise regilaulude puhul just totaalne ehedus ja ürgsus, märkis Talvik. "Tema meisterlikult vormitud pealnäha lihtsad kuid sügavuti keerulised karakterid jõuavad publikuni, olen seda korduvalt näinud."
Tormise "Unustatud rahvaste" tsükli kontsertidega algustas filharmoonia kammerkoor juba 1990. aastatel. "Veljo käis meil vahel ka proovides kohal, et jagada juhised ja veenduda, et tema kirjapandu saab täpselt lauldud. Tal oli alati kindel visioon, kuidas teosed peaksid kõlama ega peljanud seda välja öelda. Helilooja ja publiku tagasiside innustab lauljat endast aina rohkem andma. Seda sümbioosi on kontserdisaalis lihtsalt vapustav kogeda," meenutas Talvik.
Soprani häälerühma lauljale Laura Štomale oli kõige südamelähedasem turnee teine kontsert Lätis, kus esitamisele tuli "Pärt ja Tormis" kava.
"Arvo Pärdi nimi on tuntud muidugi üleilmselt, aga tekstirohke Tormise "Raua needmine" pole ka lätlastele sugugi võõras. Läti Rahvuskoor on esitanud seda isegi kontsertetendusena koos koreograafiaga! Eesti tippkoorid satuvad Lätti esinema kahjuks harva, seega rõõmustasin, et sain osaleda. Veljo Tormise "Raua needmist" võib tuua heaks näiteks, kus isegi sõnu mõistmata saab tajuda teose jõudu ja sisu, seda enam, et Tormise puhul on tavaliselt tekstiline ja muusikaline pool võrdselt olulised," rääkis sopran, kelle sõnul võib Eesti ja Läti koorilaulutraditisoonist mitmeid sarnasusi leida.
"Lisaks sarnasele muusikalisele pärimusele asuvad meie mõlema riigi juured sügaval folklooris. Inimesed teavad ka tänapäeval, millal on mardipäev ning millised kombed jaanipäevaga kaasa käivad. Laulupidu on mõlemal rahvusel ülitugev traditsioon, kuigi kontsertpidustuste format erineb. Laulurahvad oleme me mõlemad – Eestile on pigem omapärane regilaul, mis justkui on voolav katkematu lauluring, Läti rahvalaulud on rohkem värsipõhised ja struktueeritud. Väikse rahvana peame igaüks ise hoolt kandma oma pärimuskultuuri jätkusuutlikuse eest, mis toidab rahva ühtekuuluvustunnet," sõnas Štoma.
Toimetaja: Karmen Rebane