"Ma ei tea, kas kompositsiooni, muusikateaduse, keelpilli ja klahvpillide õppuritel on Bachi "Fuugakunst" õppeprogrammis. Igal juhul on see teos minu jaoks olnud suur unistus, et sellest aru saada ja seda kogeda," ütleb dirigent.

"Ma ei tea, kuidas ilmuvad muusika uuringutes väited, et "muusikateadlased on seisukohal…". Minu lähenemine Bachi loomingule toimus praktikas. Olen kogu Bachi esitamise teekonna läbinud Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. See on olnud pööraselt huvitav teekond, millest on, mida meenutada," jätkab Kaljuste.

Enne "Fuugakunsti" ettekannet on Tõnu Kaljuste esitanud missade, passioonide, motettide, orkestrisüitide ja kantaatide ning klaverimuusika teoseid.

"Seosed, mis hargnevad kõigi teoste vahel, annavad teateid Bachi olemusest, milles lisaks usule, algebrale, sümbolitele, tekstidele, tantsudele ja erinevatele emotsioonidele, oleme tunnistajaks unikaalse helilooja omadusele – luua kompositsioone, mida saab tõlgendada miljonil viisil," räägib Kaljuste.

Johann Sebastian Bach (1685–1750) kirjutas "Fuugakunsti" oma elu viimasel kümnendil. Samal kümnendil valmisid ka "Hästitempereeritud klaviiri" teine osa, "Goldbergi variatsioonid", vokaalmuusika tippteos missa h-moll ning heliloojal lõpetamata jäänud "Fuugakunst", mis võtab kokku polüfooniatehnika ja fuuga vormi võimalused ning kujuneb omalaadseks muusikaliseks uurimistööks.

Bachi "Fuugakunst" tuleb esitamisele Tallinna Kammerorkestri "Pöörane Bach" kontserdisarjas. Sarja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Teost esitatakse Eestis harva.

1993. aastal asutatud Tallinna Kammerorkester on Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Orkester on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. 2014. aastal oli Tallinna Kammerorkester kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil "Adam's Lament", mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele Grammy.