Kaarel Oja: ma ei kujuta ette Mustpeade maja tagastamist
Rahandusminister Mart Võrklaev tõstatas uuesti Mustpeade maja omandiküsimuse, mis on paigal seisnud üle 10 aasta. Majast on huvitatud nii Tallinna linn ja muusikud kui ka mustpeade vennaskond. "Helikaja" saates kinnitas abilinnapea Kaarel Oja, et teda pani see küsimus muigama.
12. aprillil saatis Mart Võrklaev Tallinna linnavalitsusele kirja, milles uuris, kas ja mis põhjusel on Mustpeade maja Tallinna linnale kultuuritegevuse korraldamiseks vajalik ning kas on plaanis Mustpeade maja ka edaspidi kultuuriobjektina kasutada.
"Tõsi, see küsimus pani mind muigama," ütles Tallinna abilinnapea Kaarel Oja, kes on valmis võõrustama nii rahandusministrit kui ka inimesi, kes aitasid tal seda kirja koostada, et näidata, kuidas üks Eesti märkimisväärsemaid kollektiive Tallinna kammerorkester Mustpeade maja igapäevaselt kasutab. Ühtlasi koostab linnavalitsus rahandusministrile põhjalikku ja detailset vastust.
Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht Tõnu Kaljuste nimetas rahandusministri kirja rahvakeeli "ämbriks". "Esimesel hetkel tundsin ministrile kaasa, et ta ei tea tõsielu, aga teiselt poolt olin tänulik, et üks niisugune 15 aasta tagune asi on üles võetud," ütles Kaljuste, kes lisas, et selles pole midagi halba, kui rahandusminister on muusikakauge inimene, aga selle jaoks on olemas nõunikud. "Või kui neid pole, siis saab kutsuda asjaosalised ja 15 minutiga selgeks teha, millega on tegemist" ütles Kaljuste.
Rahandusminister Mart Võrklaev ütles kultuurisaatele "Delta", et kultuurilist vaadet tuleb eristada juriidikast. "Selleks, et keerulises juriidilises vaidluses otsuseid teha, peavad need olema põhjendatud ja selleks parim vorm on otse osapooltelt küsida ja selgitusi saada."
Mida põhjalikumalt ja paremini on Mustpeade maja kasutus kultuuriobjektina mustvalgel ära kirjeldatud, seda paremini saab seda Võrklaeva sõnul arvesse võtta, võimalikus kohtuvaidluses kasutada ja siis võib-olla jõuda selle tulemuseni, mida kultuuriinimesed soovivad. "Küsimusi tasub alati vaadata mõnevõrra laiemalt ja võib-olla mitte lasta end emotsioonidel segada isegi olukorras, kus tegemist on emotsionaalse teemaga," ütles Võrklaev.
Rahandusminister tunnistas, et ta ei ole Mustpeade majas käinud. "Aga arvestades seda arutelu ja neid küsimusi, siis ma arvan, et õige pea ma seda maja ka külastama pean – ja teen seda rõõmuga," ütles Võrklaev.
Seda, et rahandusminister Mustpeade maja omandiküsimust lahendama on asunud, tunnustavad kõik osapooled. Ootused protsessi tulemusele on aga mõnevõrra erinevad. Omandireformi alusel soovib maja tagasi selle õigusjärgne omanik mustpeade vennaskond.
"See, et maja on tagastamata, on üks osa ajaloolisest ebaõiglusest," ütles mustpeade vennaskonna liige Toomas Tamsar. Ühendus tegutses 14. sajandi lõpust kuni 1940. aasta suveni Tallinnas. Seejärel lahkusid vennad enamasti Saksamaale. 1961. aastal registreeriti mustpeade vennaskond Hamburgis ja see ühendus ongi Mustpeade maja õigusjärgne omanik. Praegu on vennaskonnal paarkümmend liiget Eestist, Saksamaalt ja Rootsist.
"Mustpeade vennaskond ei ole salaühing, aga tõsi on see, et juba palju-palju aastaid on vennaskonnaga liitumiseks vaja, et keegi vendadest teda soovitaks," täpsustas Tamsar, kes oli ühtlasi 2010. aastal asutatud MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskonna juhatuse liige. MTÜ kustutati äriregistrist 1. märtsil 2024. "Meil ei olnud seda lihtsalt enam vaja. See oli vajalik mingisuguste väikeste protseduuriliste toimingute jaoks, ega tal muud tähendust ei ole," ütles Tamsar.
Mustpeade vennaskond kohtub Mustpeade majas kaks korda aastas. Kui vennaskond peaks omandireformi alusel osa majast tagasi saama, on neil sellega mitmeid mõtteid. "See maja tuleks avada linnarahvale ja külastajatele rohkemgi kui praegu," ütles Toomas Tamsar ja lisas, et Mustpeade maja vajaks palju suuremaid investeeringuid, kui linn seni on teinud.
"Jah, väga ilus jutt, ega ma selle vastu ei ole. Ainult et elu on näidanud, et jutt on üks asi ja teod on teised," ütles Tallinna Filharmoonia kunstiline juht ja Tallinna Kammerorkestri peadirigent Tõnu Kaljuste, kes lisas, et kui mustpeade vennaskonnal on suuremad investeerimise soovid, siis on muusikutel kaks palvet: et investeeringud oleks suuremad kui linnal ja antaks garantiikiri 50 aastaks.
Tallinna linn on Mustpeade majja viimasel paaril aastal investeerinud 1,5–2 miljonit eurot. Kas ja kui palju oleks edaspidi valmis panustama mustpeade vennaskond, Tamsar öelda ei osanud.
Abilinnapea Kaarel Oja Mustpeade maja tagastamist ette ei kujuta. "Olgem ausad, see on ka mõeldamatu, sest see tähendab ühemõtteliselt seda, et Tallinna Kammerorkestril ja Tallinna Filharmoonial ei ole kodu," ütles Oja.
Toomas Tamsari sõnul ei ole mustpeade vennaskond huvitatud sellest, et Tallinna linn oma kultuuritegevuse majast välja viiks. "Küsimus on selles, kuidas seda kultuuritegevust seal majas veel paremini teha, juhul kui see maja tagastatakse." Hirm, et Mustpeade majja tehakse kasiino või et see jääb vennaskonnale tagastamise korral avalikkusele suletuks, on Tamsari sõnul alusetu. "Seda hirmu on püütud teadlikult kultiveerida. Mustpeade vennaskond pole kunagi niisugust seisukohta väljendanud ja seda pole kunagi kuskil arutatud," ütles Tamsar.
Mustpeade vennad plaanivad lähiajal Tallinna linna esindajatega kohtuda ja arutelusid pidada. "Meil on täna siiski selles mõttes uus olukord, et meil on uus linnavalitsus, kes ei püüa vennaskonda kuidagi demoniseerida," ütles Tamsar, kes loodab arutelude kaudu valitsuse jaoks otsustamist lihtsamaks teha.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Helikaja", "Delta"