"Kui sa teed festivali või võtad teatud teose kontserdil esitamiseks, siis selle inspiratsiooniallikaks on tihtipeale ümbrus, milles sa elad ning mitte ainult see hetk, vaid analoogid, mis on meie ajaloos olnud. Kogemused toovad vahel hirmuäratavaid teoseid, mis tekitavad kahtlusi, et nii võibki maailm jääda, sest spiraalidena käivad ette niisugused libretod nagu me Birgitta festivali lõpukontserdil tänavu ette kanname, Honeggeri oratoorium "Surmatants", mis loodi 1939. aastal enne teist maailmasõda," selgitas dirigent Tõnu Kaljuste, kuidas tekivad ideed, milliseid teoseid kontserdil võiks ette kanda.

"Kui ma olen võtnud Philip Glassi ooperi, mis on Vietnamis sõjast, siis need ülistused, mis muusikateatris tehakse, on niisugused, mille eest ei saa põgeneda," lisas Kaljuste.

Dirigendi sõnul on elu selline, et maailma kese ja positiivsemad tonaalsused on tihtipeale ka muusika võimuses. "Sul on interpretatsiooniga võimalus anda isegi lootust. Mõnes mõttes see võib olla enesepete, aga nii on."

Kaljuste sõnul on väga suur erinevus lihtsalt esitada muusikat ja mõelda, mida esitada. "Ja see, mida esitada, on olnud minu peas nende festivalidega seoses praegu mitmekordselt problemaatiline, sest tavarepertuaari peale minna, mida kindla peale üks suvine Eesti ootab, ei oska minna ja leiadki niisuguseid teoseid, mis püüavad just selles ajas kõnetada."

Birgitta festivalil on eriline see, et kokku on saadud väga võimas barokkorkester. "Õigemini kolm orkestrit. Nad on kolmes nurgas ja vastavalt tegevuse kohale liiguvad muusikud orkestris ringi ja kõik nad on tippklassi barokkmeistrid," lisas Kaljuste.

Festivalid juba paraku on Kaljuste sõnul niisugused, et püüad festivali tervikuga erinevaid inimese närvirakukesi puudutada, käies läbi väga erinevate dramaturgiate ja visioonide.

"Tulin just Lembit Petersoniga proovist, lugesime Honeggeri oratoorium "Surmatants" teksti ja mõtisklesime erinevate võimaluste üle. Üksainus seletus ongi, et ei tohi inimest eelhäälestada sellele teosele, sest see pakub nii palju erinevaid võimalusi. Siinses surmatantsus hakkab protsessioon mitmekesisemalt pihta. Hakkab sõjaväljalt leitud kontide elustamisega, millest formuleerub suur sõjavägi. Sõjaväel võib piiblis olla palju erinevaid tähendusi, aga ta puudutab tänasel päeval meie igapäevateemasid," selgitas Kaljuste.

"Minu kontserditervikus on see tegelikult pool, sest ma ei jäta oratooriumi lõpus ruumi plaksutamiseks, vaid lähen edasi kohe "Pirita missaga", sest oratoorium lõpeb peaaegu nagu tõotusega, et sellele kaljule ehitan ma oma kiriku, mille peale sopran laulab "ha-ha-haa" ja see on suurepärane üleminek "Pirita missa" palvete peale, mis annavad ruumi nii Honeggeri teksti üle mõtlemiseks kui ka selles keskkonnas olekuks, sest "Pirita missa" on tõeliselt toimiv missa, mida kasutakse jumalateenistusel, aga Margo Kõlar on seda kontserdi jaoks orkestreerinud," ütles Kaljuste.

Tema sõnul on ta sel suvel saanud puhata kaks nädalat. Pärast Birgitta festivali hakkab Kaljuste valmistuma Pärdi päevadeks ja seejärel lendab Rhodosele, kus toimuvad kaks kontserti, kus ettekandele tulevad Tšaikovski, Rahmaninov ja Pärt ning siis juba kolm kontserti oktoobris Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Helsingi Kammerkooriga.

"Minu viimane koostöö Tallinna Kammerorkestri kunstilise juhina on 29. augustil Stockholmi Läänemere Festivalil. Edaspidised plaanid hakkavad kõik mul toimuma Tallinna Kammerorkestriga nagu vabakutselisel dirigendil. Filharmoonia Kammerkooriga on mul veel paariaastane leping," ütles Kaljuste.