Galerii: esietendub Philip Glassi kaasaegne ooper "Hydrogen Jukebox"

6. juulil esietendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper "Hydrogen Jukebox". Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele on libreto kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.
Philip Glassi muusika viib pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni.
Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis "Hydrogen Jukebox" kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.
"Glass on selles mõttes geniaalne helilooja, et ta ühte teosesse suudab sisse panna nii kogu selle müriseva ja väriseva maailma kui ka samas väga ilusa ja lüürilise armastuse teema. Selles materjalis kohtuvad kõik reaalsused korraga ja põimuvad omavahel ja siit moodustub nagu tänu Ginsbergi poeesiale, mis on nii tihe ja tiinne, selline kogu keha läbistav elamus," kirjeldas lavastaja, tõlkija ja videokunstnik Veiko Tubin "Aktuaalsele kaamerale".
Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tippsolistid ning muusikud.
"See hübriidmaailm, mis meie ümber on. See nagu kumab selles teoses väga ja kuigi see on kirjutatud 1950. aastate järgi, siis sellel ajastul on praegusel ajal niisugune hübriidpeegeldus ja see võlub mind väga. Ja see, et sa saad lennata üle erinevate žanrite ja meil on olemas lauljad, kes on seda võimelised tegema, pani mõtted liikuma," rääkis Tõnu Kaljuste.
"Mis on rahu ja mis on sõda ja kes on inimene ja miks ta teeb niimoodi, et läheb väiksemale kallale ja võtab tema mänguasjad ja liivakasti ära? Miks me sinna jõuame üldse? Sa hakkad selle peale mõtlema mingil teisel moel, kui kuskil hoopis sügavamal tasandil, mitte nende uudiste tasandil, mida me iga päev kuuleme ja näeme. /.../ Kui ma noor olin, siis ma tegelesin nende samade asjadega kuskil põhjamudas mütates, nüüd ma olen jõudnud sellest mudast kasvanud lootosõie sisse ja täpselt sama asjaga hoopis teisel moel, ooperis," rääkis osatäitja Ivo Uukkivi.
Kammerooperit mängitakse viis korda juulikuus Noblessneri valukoja Nobeli saalis
Toimetaja: Annika Remmel, Reet Weidebaum, Merili Nael