Läbi kolme korruse kulgev näitus räägib kuraator Hanna-Liis Kondi sõnul sellest, kuidas ennast paremini väljendada ja teisi paremini mõista ning seeläbi hoolivamat sotsiaalset ruumi luua. Näitusel olevad teosed on valminud professionaalsete kunstnike ja laste koostöös.

Kohe muuseumi esimesel korrusel on ruum, mis kuraatori sõnul ühest küljest on justkui üks suur lõuend. Teisalt aga tõstatab küsimuse, missugust linnaruumi me enda ümber tahame.

"Kunstnikud küsivad, kas linnas on ilu ja sellega nad tegelikult tõstatavad selle teema, et mida lapsed näevad linnas, mis neile meeldib ja millist linnaruumi nemad looksid, kui nad saaksid rohkem otsustada. Ja kuidas meie täiskasvanutena saame luua lapsesõbralikumat linnaruumi," rääkis Kont.

Kristiina Hansen ja Sigrid Viir tegid enda projektina teistmoodi klassipilte. Esmalt tegid nad õpilastega intervjuusid ning seejärel klassipildid, kus laste vastused visuaalselt kajastuvad.

"Meil on näiteks üks pilt, kus nad ütlevad, mida nad täiskasvanuna kindlasti ei teeks. Et siis pöörata seda võib-olla natuke teistpidi. Kui tavaliselt on täiskasvanud need, kes ütlevad lastele, mida peab tegema, siis et lapsed saaksid võib-olla öelda täiskasvanutele nende pildi peal, mida nemad maailmast arvavad ja mis neile oluline on ja mida nemad ei teeks, kui nad täiskasvanud oleks," selgitas kunstnik Sigrid Viir.

Kolmandal korrusel on muuhulgas küberkiusamise teemaline tuba, mis õpetab eri suhtlusolukordi sõbralikult lahendama ja annab võimaluse õppida ka teiste digikäkkidest.

"Need küberkiusamise ennetamise mängud, mis näitusel on, kutsuvad just vaatama, kuidas ma saan näiteks ebaturvalise suhtluse pöörata tagasi turvaliseks. Ma arvan, et seda peab õppima, nendel teemadel peab rääkima, see on miski, mis on meie ümber maailmas igal pool, lapsed puutuvad sellega kokku samamoodi nagu täiskasvanud," selgitas Kont.

Näitus on avatud 2. veebruarini.