Animaator Priit Pärna sõnul hakkavad vaatajad kindlasti "Luna Rossa" alguses imestama, et linateos räägib armastusest, kuna film on pingeline ning kohati õudustäratav. Pärna sõnul alustati filmi juba 2020. aastal, kuid koroona tõttu läks kokku projektile peaaegu neli aastat. 

Olga Pärn tõi välja, et film on tehtud innovatiivse tehnikaga. "See ei olnud päris tavalise joonisfilmi protsess: Priit kirjutas käsikirja, kus filmi on näidatud läbi turvakaamera pildi. See mõte oli seotud nn motion capture (ing k, liigutuse kinni võtmine) tehnoloogiaga, mis nõudis uusi lahendusi," rääkis Olga Pärn. "Kõigepealt mängivad trikoodega näitlejad ning nende kostüümide küljes on andurid. Neljale põhinäitlejale on tehtud nukud ning arvuti salvestab nende nukkude liikumise," selgitas Priit Pärn.

Filmi tegemisse tuligi Olga sõnul paus sisse koroona tõttu. "Esimene proov tehti näitlejatega, kuid siis tuli koroona ning enam polnud võimalik koos prooviruumis olla," nentis Olga. Lisaks ei jõudnud Prantsusmaa koostööpartneritelt õigeaegselt Eestisse vajalikud kostüümid ja tehnoloogilised kindad. "Partnerid Prantsusmaalt ostsid meile kostüümid ja kindad, mis olid nii uuenduslikud produktid, et ei saanud õigeks ajaks valmis," rääkis Olga Pärn.

Priidu hinnangul tehnoloogia kohale jõudes ka ei töötanud korralikult, mistõttu tuli palju tööst käsitsi ära teha. "Näiteks stseeni, kus kaks karakterit võtavad kätest kinni ja lähevad ära, oli kostüümidega võimatu teha, Priit pidi seda tunde joonistama," tõi Olga välja. 

Samas tasus tehnoloogia kokkuvõttes animaatorite hinnangul ära. "Kui kujutada ette, et turvakaamera on tavaliselt paigutatud alt üles ning kui keegi sellele läheneb, siis taolist liikumist animaatorile ette anda oleks hullumeelne. Tegu oleks meeletu tööga, mis võtaks tohutult aega," rääkis Priit ning lisas, et uus tehnoloogia kiirendas protsessi märgatavalt.

Seetõttu tuli film esialgse planeeritud 18 minuti asemel kaks korda pikem, kuna tegelaste liikumise sisse tulid emotsioonid. Lisandusid liikumised, mida algselt ette näha ei osatud. "Kui animaator teeb mingi liigutuse, tõstab käe ja vajutab seinal lülitit, siis see on küll korrektne, aga igav. Meil oli kolm VAT-teatri füüsilise teatri näitlejat: Karolin Jürise, Tanel Saar ja Ago Soots, kelle keha valitsemine on suurepärane, nad andsid filmile palju juurde" rõhutas Priit. 

Olga lisas, et konkreetsed näitlejad valiti just füüsilise teatri eeliste tõttu ning tõi välja, et muuhulgas lavastas Tanel Saar lavastas Priit Pärna filmi "Eine Murul". "Nad üritasid näitlejatega joonisfilmi teha," muigas Priit ning Olga lisas, et tegu on väga unikaalse võttega. 

Priit Pärna sõnul oli animatsiooni algusaegadel tarvis palju enam insener-tehnilist mõtlemist, kuna joonisfilmi piirangud olid niivõrd suured. "Väljaminekuks pidi olema mehhaaniku aju, eriti operaatoril," muigas Pärn, kuid lisas, et ometi olid tema filmid 1980. aastatel maailma mõttes küllalt innovaatilised. 

"See ei ole esimene kord, kui Priit näitlejatega töötab," rääkis Olga ning lisas, et see inspireeris teda suurel määral. Priit nentis, et tehnoloogia, kus esmalt tehakse näitlejatega video ning hiljem see maha joonistatakse, on küll ammu olemas, kuid nende filmis on üks oluline aspekt veel juures. "Kui näitleja mängib selle stseeni maha, siis meil ei ole seda liikumist mitte ühes-kahes kaameras, vaid meil on arvutis olemas kogu keha liikumine. Filmimontaažis on seega tohutult rohkem võimalusi ja kokkuvõttes kiirendab see võte protsessi väga palju," rõhutas Priit. 

Olga sõnul on neil nüüs vajalikud tehnoloogia käsitsemise oskused olemas, mistõttu saavutati sujuv töörütm. "Järgmise projekti jaoks saame võtta juba järgmise taseme, kuna meil on see workflow juba saavutatud," tõdes Olga. 

Pärnade värske teos "Luna Rossa" esilinastub järgmisel kolmapäeval Itaalia animafilmifestivalil Imaginaria. Priidu sõnul on täna festivale võrreldes möödanikuga väga palju. Kui vanasti oli animatsioon elitaarne kunst, kuna selleks oli tarvis suurt kaamerat, animeerimislauda ning piiratud koguses karpe, mida festivalidele oma filmide jagamiseks saata, siis täna saavad tehnoloogia arenemise tõttu filmid valmis väga lühikese ajaga. "Suured festivalid saavad oma valikusse üle 5000 filmi. Kes suudab neid vaadata ja kes langetab valiku? See on üks probleem, mida on väga raske lahendada," nentis Priit ning lisas, et kui filme hakkab välja valima tehisintellekt, siis on olukord väga halb. "See on lõpu algus," toonitas Priit. 

Olga sõnul on tehisintellekt omamoodi moetrend. "Juba on tehtud tehisintellekti filmifestivale, aga need on kõik ühesugused. Ühe festivali korraldaja ütles, et inimene ei suuda isegi ühe programmi filme läbi vaadata, kuna see on lihtsalt niivõrd igav," rääkis Olga. Samas nõustuvad mõlemad animaatorid, et uus asi on alati mõnda aega võõristav ja isegi naljakas, kuid aja möödudes hakkab nähtus arenema.

"Kui ma teen animatsioonist loengut ja näitan esimest arvutiga tehtud Kanada filmi, siis see on praegu väga naljakas, aga edasi hakkab areng. Mina loodan, et tehisintellekt teeb musta tööd ja meie saame tegeleda loominguga, mitte vastupidi," nentis Olga ning lisas, et tehisintellekt võib inimest vabastada raskest aeganõudvast tööst. "Me ootame kõik tehisintellekti kui töö kiirendajat, aga mitte kui kreatiivse protsessi asendajat," toonitas Olga. 

Samas on Priidu hinnangul "Luna Rossas" niivõrd mitu tasandit, mida suudab väga pikka aega tabada vaid inimene. "Hollywoodi pikkade filmide puhul on aga täpsed nõuded, mis peavad olema täidetud, see on nagu ikooni maalimine. Seetõttu tuligi stsenaristidel suur paanika – nad said aru, et neid ei ole vaja," nentis Priit. 

Olga ja Priit Pärnal on 13-aastane poeg, kes on samuti filmile tagasisidet andnud.  "Poeg oli esimene inimene, kellele me oma filmi näitasime. Ta ütles, et oleme väga tublid, kuna film polnud tema jaoks igav," muigas Olga ning lisas, et laps jälgib ja kontrollib nende tööd pidevalt. "Tegu pole lihtsa filmiga, see on kohe alguses põnev ja natuke õudne, pinge on suur," nentisid animaatorid. 

Priidu hinnangul on "Luna Rossa" pildiliselt väga ilus. "Alati on nii, et sisu peab olema paigas ja siis tuleb visuaalse stiili otsimine. Väga paljud töötavad kogu aeg sama stiiliga, aga meie teame, et iga lugu väärib oma visuaalset maailma, mis sellega klapib," rõhutas Priit ning nentis, et selle otsimine on kõige pikem, aga kõige huvitavam tee. 

Olga sõnul viis uus tehnoloogia "Luna Rossa" tegemisel neid kogu aeg tundmata kohtadesse. "Kui me nägime joonistatud animatsiooni karakterid, siis saime aru, et üks oluline tegelane on õhk," rääkis Olga ning lisas, et nad püüdsid anda filmitegelastele ruumi elamiseks. 

Järgmisel nädalal näevad Pärnade uut filmi "Luna Rossa" Itaalia festivali külastajad ja sügisel kodupublik.