2023. aastal oli 7 172 etendusel külastusi üle 1,3 miljoni (1 325 516), teatrite mängukavas 716 lavastust, millest uuslavastusi 270. Kõigi nimetatud arvudega jõudis Eesti teater järele seni edukaimale 2019. aastale. Andmetega on esindatud suurim arv teatreid ja lavastusprojekte: koos 11 riigi- ja linnateatriga pärinevad 2023. aasta andmed 94 tegijalt.

Statistikaameti 2023. aasta kultuuris osalemise uuringu põhjal külastas kultuurisündmusi 79 protsenti vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. Neist teatris käis 39,9 protsenti ehk 451 700 inimest. Üldiselt osalesid kultuuriüritustel kõige aktiivsemalt Tartu maakonna elanikud (83,6 protsenti), aga teatris käisid pea võrdselt nii Harjumaa, Lõuna- kui ka Lääne-Eesti elanikud (41–43 protsendi ulatuses).

2023. aastal oli ühel teatrietendusel keskmiselt 185 vaatajat, iga päev oli võimalik valida keskmiselt 19,6 etenduse vahel ja teatrisse tuli päevas keskmiselt 3 632 vaatajat. Võrreldes 2022. aastaga anti etendusi 380 ehk kaheksa protsenti rohkem, keskmiselt käis iga päev teatris 581 inimest rohkem, samuti oli rohkem esietendusi.

Erinevalt teistest arvudest, mis koroona-aastatel langesid, on hoidnud püsivat tõusujoont tegijate arv, selles ei ole ühelgi aastal tagasilangust olnud. 2023. aasta 94 teatri hulgas on need, kes Eesti Teatri Agentuuriga statistilisi andmeid jagasid – valdkonnas tegutses veel kümmekond lavastusi produtseerivat ühendust ja organisatsiooni. Teatriaasta tervikpilti kuulusid veel Raadioteatri kuuldemängud (7) ja 43 harrastusteatri uuslavastused (65).

Enimkülastatud teatrite hulka kuuluvad endiselt Rahvusooper Estonia (140 140), Vanemuine (139 075) ja Eesti Draamateater (129 300), mis püstitas 2023. aastal külastuste arvuga oma senise rekordi. 11 riigi- ja munitsipaalteatri külastuste arv kasvas võrreldes eelneva aastaga 155 474 vaataja võrra 893 523-le.

Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid Vana Baskini teater (31 214), Piip ja Tuut teater (26 777), VAT teater (23 104) ning kahe lavastusega Delfi Meedia (20 256).

Omaette hooajaks on kujunenud suvi, mis pakub ülejäänud aastale alternatiivi eelkõige uute mängupaikadega. Siiski ei ole nende kolme kuu jooksul rohkem lavastusi mängukavas – ligi 100 lavastust, millest pooled on uued – ega anta ka rohkem etendusi. Kui talvistel kuudel on teatrite mängukavas päeva keskmine etenduste arv 20, siis suvel on see 11 (2023. aasta suvel toimus 1028 etendust, kevadel ja sügisel oli kolme kuu jooksul umbes 1800–1900 etendust).

Keskmine pilet oli kõige kallim muusikalavastustel (20,12 eurot ilma käibemaksuta). Võrdsed olid sõna- ja tantsulavastuste piletid 17,5 euroga ning pisut kallimad mitmeliigilavastuste piletid 18,28 euroga, kõige odavamad olid tsirkuse 4,18- ja nukulavastuste 6,95-eurosed piletid. Kahe aasta võrdluses on keskmine piletihind tõusnud 1,9 eurot (17,3 eurole). Kuna etenduste ja vaatajate arv on samuti kasvanud, on teatrite piletitulud kasvanud üle viie miljoni euro. Piletitulu moodustas teatrite sissetulekust 22 protsenti.

Riigi tegevustoetust sai 28 teatrit, lisaks sai kolm teatrit toetusi projektideks ja kulude katteks. Munitsipaaltoetust said 22 era- ja riigiteatrit, enamik neist projektitoetusena või haldus- ja muude kulude katteks. Tööjõukulude katteks sai kohalikult omavalitsuselt toetust kuus teatrit.

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 27. 23 riigist pärit välisesinejad tõid Eestisse 43 lavastust. Eelmisel kümnendil andsid Eesti teatrid välismaal keskmiselt 10 etendust, 2023. aastal anti 48 lavastusega 22 riigis etendusi. Välismaal antud 158 etendust moodustas aasta tegevustest 2,2 protsenti ning külastused 2,6 protsenti aasta külastustest.

Koos festivalide, kontsertide, ballide, filmiõhtute, loengusarjade, töötubade ja etendustegevusega panustasid teatrid 2023. aastal Eesti kultuuriellu 10 119 kultuurisündmusega 1 576 627 miljonile külastajale.