Kahu sõnul räägibki laupäeval alustav saade suuresti väärtustest. "Ma usun, et popmuusika on seotud väärtustega. See võib kõlada konservatiivselt ajal, kus inimesed ei kuula poplaule isegi lõpuni, aga ma usun, et muusikas on mingite väärtuste esindamine on muusikas tähtsamal kohal kui tehniline pillivaldamine ja muu taoline," selgitas Kahu.

"Selles osas toimub ka lihtsustusi. Inimesed kujutavad ette, et teatud hääletämbrid ja teatud kitarrikõlad kannavad automaatselt mingeid väärtusi, aga alati see nii ei ole," lisas ta.

Kahu sõnul on populaar- ja/või rokkmuusika esindanud läbi enda ajaloo mingisuguseid väärtuseid. "Tingimata üldse mitte neid väärtuseid, mis meile meeldiksid. Kui kuuleme kasvõi igal aastal presidendi vastuvõtul roosiaias, kuidas kultuur meid edasi aitab, siis kultuur teeb seda muidugi, aga korraga väga mitmes suunas. Kannab kaasas ka hästi palju tumedamaid pooluseid, mis kõikides inimestes kusagil on ja tõsi on, et populaarses muusikas tulevad need kergemini pinnale," tõdes Kahu.

Popmuusikale on omane ka eraldatuse impulss, mis vastandub laiapõhjalisele ja populistlikule hoiakule. "Popmuusikas on selline huvitav kategooria nagu fännid ja iga fänn tahab, et ansambel või laulja, keda ta armastab, ei kuuluks mitte kõigile, vaid teatud väljavalitutele, kelle hulka kuulub ka tema ise, aga mitte kõik teised, sest kõik teised ei saa aru sellest, millest tema aru saab."

Kaheksaosalina saatesari keskendub küll populaarmuusikale, aga sellele osale, mida nimetatakse üldiselt rokkmuusikaks. "Natuke on juttu 50ndate aastate õhustikust, aga peamiselt just nimelt 60ndatest, kuidas rock n' roll'ist sai rokkmuusika koos mingisuguse pretensiooniga maailmale. Ja sealt edasi vaatan ma ka seda, kuidas neid samu teemasid, mis puudutavad peamiselt muusika kehalist olemist kultuuris, käsitletakse 80ndatel, 90ndatel ja isegi tänapäeval," selgitas Kahu.

Kahu rõhutas, et tegu ei ole ajaloosaatega. "Keegi võib ju neid ka edasi mõelda ja vastu vaielda, neid ajalugusid hoopis teise nurga alt kirjutada. See saade on teatud mentaliteedikatkete rivi, mille ma olen järgnema organiseerinud."

Kahu enda huvi muusika tingis muusikapuudus, mida võis tajuda Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. "Nõukogude Liidus paljusid asju ei olnud, mis normaalses ühiskonnas oleks võinud mind viia kuhugi mujale. Kuna juhtusid olema sõbrad, kellel juhtusid olema lindid muusikasalvestustega ja sealt see kuidagi algas. Ilmselt on tähtis ka emotsionaalne sättumus. Muusika kujunes oluliseks selle tõttu, et teda oli raske saada. Pidid temaga seoses tegema mingeid pingutusi ja kui sa mingisuguse plaadi said, siis mõneks ajaks ja tahtis sellest nii palju kätte saada kui võimalik," meenutas Kahu.

Olulise impulsi andis ka muusikast kirjutamine, mis tundus Kahule esialgu mõttetu. "Piisaks ju sellest kui inimesed omavahel räägivad. Aga ma olen 1970. aastatel isegi sõnastiku abiga hollandi keelest muusikateemalist artiklit tõlkinud, sest ma tahtsin teada, mida seal kirjutatakse. Kui inimesest saab kunagi kriitik, siis kriitik sünnib sellel hetkel, kui inimene ei nõustu sellega, mida ta loeb," sõnas ta.

Muusika tuli Kahu ellu lugemisarmastuse kõrvale. "See oli see, mis oli lihtne ja kättesaadav. Mu vanematel oli suur raamatukogu. Õppisin ka filoloogiat ja see kõik oli seotud lugemisega ja populaarmuusika tuli sinna juurde. Muidugi aitas ka see, kui ühel hetkel said nii targaks, et nägid nende vahel seoseid. Hakkasid tõmbama seoseid muusika ja selle vahel, kuidas kirjeldatakse maailma mõnes kirjandusteoses, ja see teeb su targemaks," rääkis Kahu.

Kahu esimesed muusikalised armastused olid seotud klassikalise muusika traditsiooniga. "Seal oli progemuusikat ja muud sellist hästi palju. Hollandi bänd Focus oli esimene, keda ma inglise keele tunnis vestluse käigus enda lemmikansambliks nimetasin. Muusikavaeguse tõttu käisin hästi palju kontserdisaalides klassikalist muusikat kuulamas. Sealt ostsin ka plaate, John Cage, Schubert ja muud. Siis õppisin ka jazz'i kuulama, mis oli kohutavalt raske. Üks väga raske faas ongi see, et sa õpid kuulama muusikalist keelt, mis ei ole sulle omane. See ongi õppimise mõte, et sa ei saa aru ja siis teed selle pingutuse," leidis Kahu.

"Aga see pingutus oligi see, mis luges. Kui muusika oleks minu ellu saabunud sel viisil nagu ta praegu saabub, siis kes teab. Praegu on nii suur valik, mida teha ja millele keskenduda. Muusika ei ole ka kuidagi esil, muusikast kirjutamine ei ole üldse esil, nii et "Pop-konspekt" on mingis mõttes erand ka üldisemas kontekstis. /.../ Muusikat on rohkem, aga ta tähendab vähem," tõdes Kahu.

"Pop-konspekti" esimene jagu on kuulatav juba praegu Jupiteris.