Raamatu ajaloolist liini veab eelmise sajandi kolmekümnendate lõpus kollase meedia vahendusel kuulsaks saanud proua Alviine Pedriks, keda omal ajal tituleeriti maailma kõige paksemaks naiseks ning keda laatadel raha eest näidati.

"Mul õnnestus selle kohta üht-teist uut leida. Näiteks selgus, et arhiivist leiti üles tema haiguskaardid ja arhiivis on olemas ka veel vanad sotsiaalhoolekande toimikud, kus on tema enda käsikirjalised kirjad. Sealt tilkus igasugust veidrat infot juurde ja mulle tundus, et sellest tekib selline lugu," rääkis autor.

Tegu pole siiski vaid ühe inimese looga. "Ühest küljest saab rääkida, kuidas hakkas Eestis esimest korda õitsema kollane ajakirjandus, saab rääkida tollasest laada ja tsirkuse elust, saab rääkida sellest, millised väärtused ja tõekspidamised on inimestel muutunud ja millised ei ole üldse vahepeal muutunud," rääkis Vahter.

Kui raamatu ajalooline osa toetub tõelistele faktidele, siis kaasajas on suurem roll fantaasial. "Sääl on ka võibolla selline ühine nimetaja. Mida tähendab olla liiga suur? Milline on ajakirjanduse roll inimeste saatuse kõigutamisel? Lisaks ka inimliku üksilduse teema. Need kõik kuidagi põimuvad," lisas Vahter.