Kadrioru lossi näitusesaali sisenejat tabab üllatus, sest maalide ja skulptuuride asemel on ruum täidetud käpikute ja kappadega. Aga just nendest sai sada aastat tagasi kunstimuuseumi kogu alguse.

"Meie eesmärk ongi olnud näidata seda, kuidas kunstimuuseum 1920. ja 1930. aastatel kogus väga erinevaid esemeid, nii etnograafilisi kui kultuuriloolisi, ja siis 20ndate aastate keskpaigast orienteerus klassikalisele kunstile," selgitas kuraator Kristiina Tiideberg.

Kogude sünniloost jutustab ilmekalt foto aastast 1920, kus vanavara koguja Herman Halliste poseerib Noarootsist, Osmussaarelt ja Vormsilt kogutud esemetega. Talukraami kõrval on näha ka praegu Niguliste põhiekspositsiooni kuuluvad pühakutekujud.

"Kuna tegu oli Haapsalus kasvanud noormehega, siis oletame, et tõenäoliselt olid tal kohalikud sidemed, et tal õnnestus veenda mitmete kabelite ja kirikute eestseisjaid, et need esemed oleksid oma õiges kohas Eesti Kunstimuuseumis," arvas kuraator Ulrika Jõemägi.

Tiidebergi sõnul on näituse taga väga suur uurimistöö. "Meie põhiline küsimus on olnud see, et kust ja mis viisil Eesti Kunstimuuseum tegelikult neid esemeid ja kunstiteoseid endale hankis. Oleme hästi ausad ja avatud selle koha pealt, et kust need asjad on pärit. Nad on ausalt omandatud," lisas Tiideberg.

Väljas on ka eksponaate, mis aegade jooksul on rännanud teistesse muuseumikogudesse, nii Eestis kui väljaspool, nagu näiteks viis Läti portselantaldrikut.

"Need taldrikud olid EKM-i kogus kuni 1979. aastani, kui toimus tollases Nõukogude Liidus sageli ettetulnud praktika, kus muuseumide vahel vahetati teoseid. Selle 1979. aasta vahetuse käigus andis EKM üle 9 baltarsi taldrikut läti riiklikule kunstimuuseumile ning vastu sai Läti kunstimuuseumisse enne esimest maailmasõda neile ostetud kaks August Weizenbergi ja kaks Amandus Adamsoni skulptuuri," selgitas kuraator Kersti Kuldna-Türkson.

Näitus "Käpikust Kölerini" on Kadrioru Kunstimuuseumi avatud märtsi alguseni.