Kunstihoone direktor: Lasnamäe on meie tegevust positiivselt raputanud
Tallinna Kunstihoone juht Paul Aguraiuja märkis, et viimased kaks aastat, mil kunstihoone on tegutsenud Lasnamäel asuval ajutiselt pinnal, on 90-aastase institutsiooni tegevust positiivselt raputanud.
Vabariigi valitsus tegi septembri keskpaigas otsuse eraldada poolelioleva Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot. Tallinna Kunstihoone direktor Paul Aguraiuja märkis "Vikerhommikule" antud intervjuus, et kunstihoone jaoks oluline otsust tuli maja seisukorda vaadates väga viimasel hetkel.
"Praeguseks on aknaid eest ära kukkunud, prantsatanud õnneks sisehoovi poole, kus inimesi ei ole. Majas on sellised praod, et fassaad ei ole maja küljes kinni," kirjeldas ta Vabaduse väljakul asuva hoone seisukorda. Selleks, et 1934. aastal vesiliivale ehitatud maja rohkem ei vajuks, puuriti see 130 vaiaga maasse kinni.
Aguraiuja usub, et ehitustööde lõpetamiseks piisab riigilt saadud 9,9 miljonist eurost. "Meil õnnestus kunstihoonega teha läbirääkimistega riigihange, mis tähendab seda, et riigihanke esimesed voorud on juba toimunud ja sinna ehitajate poolt saadetud pakkumised annavad kindlust, et me saame selle rahaga hakkama. Viimane voor on veel tulemas ja ma väga loodan, et ehitajad püsivad enam-vähem samas suurusjärgus."
Uuenenud kunstihoone muutub ühe trajektooriga läbitavaks. "Üks kaasaegne näitusemaja peab olema ühe trajektooriga läbitav," rõhutas Aguraiuja. "Kui me arhitektuurivõistluse välja kuulutasime, seadsime esimeseks eesmärgiks selle, et kui inimene tuleb uksest sisse, on kindel tee, kuidas ta terve maja läbi jalutab. Praeguses vanas majas ei olnud see võimalik, aga arhitektid pakkusid välja kaks geniaalset lisandust, mis teevad selle maja kõik üheselt läbitavaks," rõõmustas ta ning tõi välja, et klaaslaega saali kohale tuleb lisagalerii ning maja kõrvale ehitatakse multifunktsionaalne galeriiruum.
Kui samuti ehitamisjärgus oleva Eesti Rahvusraamatukogu puhul kõneldakse juba mõnda aega kahest kategooriast – ehitusest ja sisustusest –, siis kunstihoonega on Aguraiuja sõnul lugu lihtsam. "Kunstisaalide puhul on sisustus õnneks väga lihtne küsimus ehk kunstisaalidesse ei ole väga palju mööblit vaja. Me ikkagi eeldame, et inimesed kõnnivad, vaatavad kunsti, võib-olla tahavad vahepeal jalgu puhata. Meie puhul on kõige kallimad asjad ventilatsioon, küte, katusevahetus. Sellised väga tõhusad ja suured praktilised asjad," märkis ta.
Lasnamäe on 90-aastase Tallinna Kunstihoone tegevust raputanud
Esialgsete plaanide kohaselt pidi uues kuues kunstihoone uksed avama 2024. aastal. Nüüd loodab Aguraiuja, et ehitustööd lõppevad 2026. aastal. Viimased kaks aastat on kunstihoone Lasnamäele ehitatud paviljonis tegutsenud. "Lasnamäe paviljonis ei ole me programmi osas mitte mingisugust allahindlust teinud. Õnneks on ka publik Lasnamäel oleku aja ja meie sealsed näitused igati kenasti vastu võtnud," rõõmustas ta.
Kunstihoone direktori sõnul on Lasnamäel tegutsemine neile ka uut publikut juurde toonud. "Kui Tallinna kesklinnas tegutsedes oli keskmine külastaja naisterahvas vanuses 55+ aastat, siis Lasnamäel on keskmine külastaja vene perekond vanuses 35+ aastat. Me loodame väga, et kui me tuleme Vabaduse väljakule tagasi, tuleb ka uus publik meiega kaasa," lausus ta ning lisas, et näiteks on Lasnamäel tegutsedes kasvanud nende haridusprogrammide maht.
"Kui võtta, et kunstihoone on 90 aastat vana legendaarne institutsioon oma väljakujunenud kommetega, oma positsiooniga ühiskonnas, siis Lasnamäe on nii mõneski mõttes positiivselt raputanud seda, kuidas me oma tegevust näeme ja oma näituseid teeme," tõdes ta. "Kui me kaks aastat tagasi Lasnamäel alustasime, siis tundus see kõigile väga imelik, võib öelda isegi ebanormaalne, miks me kaasaegse kunstiga Lasnamäele ronime. Praeguse kahe aasta jooksul on need väärtushinnangud juba muutunud. Üha rohkem inimesi, kellega ma vestlen, saab aru, et see ongi kõige õigem asi, mida teha – et minna kaasaegse kunstiga kohta, kus inimesed ei ole võib-olla nii palju eesti kaasaegse kultuuriga kokku puutunud."
Kuigi Lasnamäe paviljoni külastamiseks ei ole vaja endale piletit soetada, tuleb kunstihoonel Vabaduse väljakule tagasi kolides piletitulu teenima hakata. "Lasnamäe on Tallinna kõige vaesem linnaosa. Me oleme üsna veendunud, et kui me paneksime seal piletihinna, jääksid vähemalt pooled inimesed sisse astumata," sõnas direktor.
Kunstinäituste külastatavus on laes
Kultuuriministeeriumi eelarvekärbetest ei pääse ka kunstiasutused. Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste tõi Klassikaraadio saates "Kunstiministeerium" välja, et kuigi kunstivaldkonnas on harjutud kitsalt hakkama saama, muretsetakse selle pärast, mis riigi pikem plaan on.
"Mul on hea meel, et vähemalt kunstivaldkond ise on ennast kokku võtnud, sõnastanud erinevaid fookuseid, eesmärke, ettepanekuid, aga nüüd oleks väga-väga vaja, et ka riigi ja rahastajate pool selles mõttes kaasa tuleks. Loomulikult öeldakse alati, et raha ei ole, aga vähemalt süsteemsuse poole liikumine, mingite fookusteemade kokkuleppimine, see on ju midagi, mida me saame teha, ja see on, minule tundub, ka suur ootus valdkonnas," rääkis Ell saates.
Aguraiuja on Tähistega nõus. "Me kõik saame valdkonnas aru, et raha ei ole palju, kõik mõtlevad pingsalt selle peale, mismoodi hakkama saada ja edasi tegutseda. Kunstinäituste külastatavus on praegu laes. Kunst on Eestis väga populaarne. Viimased statistikanumbrid näitavad, et kunstinäituste külastusi on kõvasti rohkem kui teatrietenduse külastusi. Valdkonnana olekski meie jaoks praegu kõige tähtsam see, et koostöös riigiga arutaksime praegu lihtsalt läbi, mis need konkreetsed plaanid on. Mõtleks välja rahastusmudeli ja kui kunagi tulevad tagasi head ajad, on meil kohe vähemalt plaan olemas," pakkus ta.
Tema hinnangul on kunstinäituste populaarsuse taga entusiastlike inimeste pikaajaline töö. "Eestisse on tekkinud üha rohkem galeriisid, mida veavad väga entusiastlikud inimesed. Ma loodan väga, et see entusiasm püsib, aga kui ikkagi inimesed oma väiksemaid riikliku toetuseta galeriisid peavad pidama entusiasmist, siis mingil hetkel hakkab see entusiasm ära kukkuma ja me võime kaotada selle kihvti momentumi, mis praeguseks on saavutatud," sõnas Aguraiuja.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier