Kultuuriministeeriumi eelarvekärbetele vaatamata saab rahastatud Tallinna Kunstihoone valmimine. "See ei ole kindlasti vähetähtis, et selline positiivne uudis nende kärbete foonil valdkonda tuli. See mõju on kindlasti laiem kui ainult ühe näituseasutuse kordasaamine, ma arvan, et see on ka väga suur sõnum meie valdkonnale laiemalt," sõnas Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste Klassikaraadio "Kunstiministeeriumi" saates.

Kunstiasutuste eelarve kärpeid tuleb muidu aga kaheksa protsendi ulatuses. Riigi sihtasutustel on kärbe neli protsenti. "Neid on siis kunstiridadel üks, see on Tallinna Kunstihoone, ja muuseumi ridadel kunsti valdkonnas kolm tükki: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum," märkis Tähiste. "Rääkides muuseumi juhtidega, siis nad toovad välja, et kahjuks ei ole võimalik neid kärpeid ilmselt niimoodi kuidagi eelarvesse ära lahustada, et nende tulemused publikuni ei jõua. Ehk tõenäoliselt tõmmatakse koomale programme ja ilmselt võib ennustada negatiivset mõju rahvusvahelistele projektidele," lisas ta.

Erasektoril põhinevatest korraldajatest on eelarve real kuus asutust, kellest kolm saavad tänavu kärpe ja kolm rõõmustavad seekord kärpest pääsemise üle. "Eks see natukene kõneleb sellest, et paraku ei olnud ka meie ridadelt väga palju midagi võtta, ma ütlen paraku selles mõttes, et see näitab, et kunsti rahastamise seis on olnud üsna habras juba pikemat aega," rääkis Tähiste.

Viie protsendi võrra kärbitakse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse eelarvet, Konrad Mägi sihtasutuse tegevustoetust kärbitakse aga 50 protsendi võrra. "Konrad Mägi sihtasutuse initsiatiiv on seotud ühe suurema erakoguga, mistõttu tahaks loota, et võib-olla see kärbe ei avalda liiga suurt mõju ka Konrad Mägi pärandi uurimisele ja salvestamisele," märkis Tähiste. Kärbetest pääsevad EKKM, kunstnike liidu galeriid ja Narva kunstiresidentuur, lisaks ei vähene kunstnikupalkade maht.

"Kahjuks elulistel põhjustel me oleme oma valdkonnas juba üsna harjunud päris kitsalt hakkama saama, aga ma arvan, et põhiline mure on ikkagi sellepärast, et mis on see pikem plaan? Mul on hea meel, et vähemalt kunstivaldkond ise on ennast kokku võtnud, sõnastanud erinevaid fookuseid, eesmärke, ettepanekuid, aga nüüd oleks väga-väga vaja, et ka riigi ja rahastajate pool selles mõttes kaasa tuleks. Loomulikult alati öeldakse, et raha ei ole, aga vähemalt süsteemsuse poole liikumine, mingite fookusteemade kokkuleppimine, see on ju midagi, mida me saame teha, ja see on, minule tundub, ka suur ootus valdkonnas," rääkis Kunstiasutuste Liidu juht.

Lisaks on Tähiste sõnul terav mure valdkonna asutuste juhtide vaatest, mis puudutab töötajate toimetulekut, kuid ka näiteks koostööd vabakutseliste kunstnikega, kuidas kõiki kaasatud osalisi väärikalt, õiglaselt ja vastavalt tööpanusele tasustada. "Meie valdkonnas on ikkagi proportsionaalselt väga palju selliseid kultuuri- ja kunstikorraldajaid, kellele näiteks riigi kultuuritöötaja palgatõusu korral lisavahendeid palkade maksmiseks juurde ei tule, ehk siis ootused on samad, aga palgaraha ei ole. Meie valdkonna eripärast tulenevalt on väga palju koostööd vabakutseliste kunstitöötajatega, kunstnikega, kuraatoritega ja nende tasustamine on ka midagi, mis tuleb läbi mõelda."

Õiglaste tasude kõrval on suur küsimus olnud ka sotsiaalsete garantiide tagamine vabakutselistele kunstnikele. "Kui keegi töötab vabakutselisena ja ta saab näiteks kuu lõikes tasu mitmest allikast, siis praegu tal on kuupõhiselt võimalik tema eest makstud sotsiaalmaks summeerida. Ja kui tuleb see sotsiaalmaksu miinimumkohustus kokku, siis ta saab selleks kuuks ravikindlustuse. Nagu me teame, siis elu on kirjum. Mõnikord võib olla nõnda, et mõnel tööd võib-olla jagub aastaks, aga see tasustamise hetk, see väljamakse hetk langeb võib-olla paarile kuule või siis ta ongi lihtsalt aasta jooksul ebaühtlane," rääkis Tähiste.

Olukorda võiks parendada rulluv sotsiaalmaksusüsteem, mille sisseviimine pole Tähiste sõnul laualt maas. "See tähendabki seda, et see süsteem muutub paremini arvestavamaks nende inimestega, kellel ei ole sellist stabiilset, iga kuu ühe suurusega sissetulekut nagu võib-olla klassikaliselt palgatöötajal," sõnas ta ja lisas, et väga pikas plaanis võiks ka ravikindlustus kõigile kehtima hakata. "Pikas perspektiivis tuleb odavam täna pigem pakkuda seda ravikindlustust kui hiljem tegeleda lünkliku arstiabi tagajärgedega," rääkis ta.