Öeldakse, et moekunstnikud kasutavad soome-ugri pärimusmotiive oma loomingus vastavalt südametunnistusele. Kel on pärimuse ja juurtega tugevam side, need kasutavad, teised vaatavad rohkem maailmamoe poole. Narvas avatud näitus räägib missioonitundest. Siin näeb riietel mulgi motiive, udmurdid kasutavad igapäevariietuses aktiivselt oma mustreid ja näha saab isegi võro suitsusauna nõega värvitud kangast kleiti. Daamid punases kujutavad soome-ugri emasid.

"Meil on keel ja keele rääkimine järjest kahanevas tempos. Ma ei räägi siin riigikeeltest, aga just väikekeeltest, ja need on meeldetuletused, et teinekord osadel inimestel pole isegi need kõige kodusemad sõnad enam meeles. Siia narmamüüri taha on peidetud kõikides soome-ugri keeltes sõnad ema ja emme ning neid saab meelde tuletada ja nende poole niimoodi sümboolselt sirutuda, et käsi ja keel tulevad sulle vastu," ütles moekunstnik ja näituse kuraator Piret Puppart.

Suur hologrammiteos on inspireeritud Narva kandis elanud vadjalaste ja Narva joa saatusest.

"Narva juga, mis samamoodi nagu vadjalased oli elu täis, viidi kuidagi betooni alla, kuivendati ära. Kõik seesama, mis juhtus nende väikeste rahvustega, kes olid ka vaigistatud ja assimileeritud," ütles videokunstnik Alyona Movko-Mägi.

Näitusel on esindatud üheksast eri rahvusest kokku 21 moekunstnikku, kes oma juuri kaasaegsesse moodi lõimivad, et pärimus kestma jääks.

"Hõimulõim" jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 11. jaanuarini.