Ilusa ja arusaadava kirjakeele toetamiseks korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit ka tänavu kampaania "Kutsu keeletoimetaja külla".

"Õppisin keeletoimetajaks Tallinna Ülikoolis ja tegin ka kutseeksami ära," ütles Õhtulehe uudiste ja veebitoimetaja Evelin Kivimaa, kes on korduvalt käinud erinevates organisatsioonides toimetamistööst rääkimas. "Keel ju aina areneb, liigub ja muutub, aga diplomeeritud keeletoimetajana ma tean, kus kahtlustada vigu ja kust otsida vastuseid."

"Kui sa tahad ilusat, puhast ja lihvitud keelt, siis ikkagi raamatud on see koht, kus inimestel on aega sellega toimetada. Aga kui ma näen raamatus kolme kirjaviga ühe lehekülje peale, siis see väsitab mind ja ma panen selle raamatu kõrvale," selgitas Kivimaa.

"Ma annan andeks, kui ajakirjanduses on kuskil mingi viga, sest ajasurve on peal, portaalid ju võistlevad omavahel kiiruses ja mõlemad paiskavad neid uudiseid, et kes saab enne, ja seal võib küll olla nii, et pärast seda, kui uudis on veebis avaldatud, saab keeletoimetaja selle üle vaadata," lisas Kivimaa.

"Tohutu kiiruse puhul loeb aeg ja see, et oled esimene, pärast seda tehakse vead korda. See on tööloogika konkurentsi tingimustes, aga ka see, et inimesed tahavad kiiresti teada saada, kui midagi juhtub. Kui inimene vaatab aknast välja ja seal on tohutu toss, siis ta tahab ruttu teada saada, kas see on mürgine, mitte teda ei huvita see, kas selles lauses on kogemata mõni kirjaviga sees," tõi Kivimaa näite.

Raamatute puhul on Kivimaa sõnul väga valus, kui keeletoimetaja pealt hoitakse kokku. Samuti on valus vaadata vigaselt kirjutatud menüüd restoranis.

Teine asi on suvereporteritega, kes tulevad tööle. "Sa ei saa noorelt inimeselt oodata, et ta oleks kohe valmis. Temaga püüad koostööd teha nii, et teda mitte ära ehmatada ja juhtida sinna, kus ta saab keeleinfot, sõnaveeb on näiteks väga tore koht. Toimetamiskogemus tuleb ikkagi aastatega. Ma saan loota, et nad jätavad meelde need vead, mida ma ühtepuhku parandan. Põhimõtted püüan selgeks teha," selgitas Kivimaa.

Toimetaja sõnul inimese pilk tihti lihtsalt ei näe oma vigu.

"Nõudlus ilusa eesti keele järele ikkagi on, sest samamoodi nagu sa ei jäta kunsti sellepärast tegemata, et kõik inimesed ei lähe kunstinäitusele ega saa sellest kunstist aru, siis on nii, et kui on midagi ilusat, siis inimesed ikkagi märkavad seda ja naudivad," lisas Kivimaa.

Ka tänavu pakub Eesti Keeletoimetajate Liit kümnele organisatsioonile võimalust lasta tasuta toimetada kuni viis lehekülge teksti ja kutsuda keeletoimetaja seejärel kas päriselt või veebi vahendusel tunniks oma kontorisse külla.

"Tekstid tuleb ette valmistada, mida keeletoimetajale saata ja kampaania, millega saab keeletoimetaja tasuta külla kutsuda, kestab oktoobris-novembris. Ma ise olen neljal aastal käinud külas erinevatel organisatsioonidel ja mul on küll väga tore olnud," ütles Kivimaa.

Kivimaa sõnul peab keeletoimetaja olema ka taktitundeline. "Ei ole mõtet inimese teksti parandades visata talle tohutu nimekiri ette, mis kõik parandamist vajab. Noore ajakirjaniku puhul on päris palju, mis parandamist vajab, sest talle ei jää ju kõik korraga meelde. Siis ma ütlengi iga kord üks-kaks asja. Kui sa inimesele kurjalt peale lendad, siis selle kohta öeldakse keelenatsid. Toimetuse slängis naljaga nii öeldakse ja ise ei tahaks küll keelenatsiks ega tähenärijaks saada," ütles Kivimaa.

Tema sõnul mõned uued sõnad tulevad ja jäävad, aga mõned ei jää. "Näiteks selline pikk ja lohisev sõna nagu "sotsiaalmeedia" ei sobi pealkirja ega kuskile mujale. Selle kohta pakuti ilus ja tore sõna nagu "some". Ma väga loodan, et see sõna püsima jääb, aga seda ei tea. Ise topin seda sõna igale poole, nagu jaksan," muheles Kivimaa.