Eesti Naislaulu Seltsi esinaine: kummutame müüti, et naislaul on vaid "kiremine"
Suvel valiti Eesti Naislaulu Seltsi esinaiseks Epp Vana, kes rääkis Klassikaraadio saates "Delta", et peab oluliseks jätkata hästihoitud traditsioone, leida uusi liikmeid, populariseerida naiskoorilaulu ja tõsta seltsi nähtavust.
Naiskooridega on Epp Vana tegelenud üle 20 aasta. Üheks eesmärgiks on Vana sõnul naislaulu seltsi uue esinaisena vähendada Tallinna-kesksust. "Üks eesmärk oli, et naislaulu selts oleks võimalikult laiali, et juhatuse liikmed oleks ka mitmetest Eesti paikadest ja see ei oleks nii Tallinna-keskne. Minu ja mu meeskonna mõte oligi see, et iga seltsi liige tunneks, et selts on tema kodukohas ja seltsi kohalolu üle Eesti kõikides maakondades oleks esindatud."
Lisaks tõi Vana eesmärkidena välja heade ja toimivate traditsioonide hoidmise. "Näiteks advendikontserdid, naislaulu seltsi iga-aastane vabariigi aastapäeva kontsert, kevadkontsert, lipupäevakontsert, kindlasti tahame teha neid ühiseid reise, mis liidavad seltsi liikmeid. Üldiselt ka, et see traditsioon, et naislaul jätkuks igal pool. Naised on ju vägevad ja naised ei jäta. Me kõik ju loodame, et järgmisel aastal on naiskoore ja neidudekoore hästi palju ka laulukaare all."
Oluline on Vana sõnul ka järelkasvu küsimus. "On palju selliseid neidudekoore, kes ei ole seltsi liikmed, tahaks kindlasti välja uurida, mis see põhjus on. On ka naiskoore piirkondades, kes ei ole veel seltsi liikmed. Võib-olla selline üldine kohalolu aitab ka liikmeskonda kasvatada, kindlasti seda säilitada, häid traditsioone hoida," sõnas ta.
Viimaks tahetakse kummutada ka müüti, et naislaul on üks "puhas kiremine". "Tahaks julgustada kõiki, kes teevad sündmusi, et kutsuge ka naiskoore esinema, ei ole see nii õudne midagi," ütles Vana. "Publik on olnud viimastel aastatel meeldivalt üllatunud ja ütlevad, et see ei ole üldse see, mida nad arvasid naiskoorist. Võib-olla on see just see repertuaar ja repertuaari muutumine, et koor ja koorijuht valiks omale õige repertuaari. Alati ei pea laulma klassikalist koorilaulu, võib seda miksida, teha uusi seadeid, teha ka popi võtmes kontserte," rääkis seltsi esinaine.
"Koorid on hakanud läbi selle endale publikut juurde meelitama. Võib-olla selline klassikaline koorilaul, eriti naiskoori laul, kus on veel eriti kõrged noodid esimesel sopranil püüda, ja kui need väga hästi välja ei tule, siis äkki sealt on tekkinud see hirm ka publikul. Aga selleks me siin olemegi, et seda müüti iga kontserdiga kummutada," kinnitas Vana.
Vana hinnangul on Eesti naiskoorid ja naislaulu selts väga õnnelikus seisus. "Raske koroonaperiood ja muud kriisid ei ole ajanud koore laiali. Ju siis on see võib-olla naiselik jonnakus või see tahe, et me saame hakkama, isegi kui mõned liikmed on koorist lahkunud, siis leida uusi liikmeid ja jätkata kasvõi väiksemas koosseisus." Siiski on seltsil ka paar murekohta. "Ükski organisatsioon ei saa päris rahata eksisteerida, see on kindlasti üks murekoht. Teine on koorijuhtide järelkasv, et oleks koorijuhte, kes tahaksid väljaspool Tallinna tulla koore tegema," nentis Vana.
19. oktoobril kell 17 Viimsi Artiumis toimuval naislaulu seltsi 30. aasta juubelikontserdil "Aastatel on tiivad" astub lavale ligi 600 naist. "See on soov näidata 30-aastast naist: kes ta selline on, millega ta tegeleb ja milline on üks eesti naine läbi aegade olnud. Kontserdil tulevad ettekandmisele ainult eesti naisheliloojate teosed, vahele loetakse eesti poetesside luulet," tutvustas Vana.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Delta", intervjueeris Marge-Ly Rookäär