Rait Prääts on kunstnik, kel meeldib siduda erinevaid materjale. Seekordse näituse algideeks on kivistised ja betoon, mis esmapilgul küll klaasikunstiga ei seostu, kuid kunstniku hinnangul moodustavad vastandlikud materjalid töödes huvitav terviku.

"Neid saab vaadata natuke nagu maali ja natuke nagu skulptuuri ja kuna olen selline lugude jutustaja, siis just klaasi osa annab selle jutustava detaili. Peale selle mulle tundub, et klaas ja betoon sobivad imehästi kokku, sest ka kivististes on kristallid ja minu töödes kristallid jutustavad," selgitas Prääts.

Tööd on suuremõõtmelised ja detailirohked. Nendes on viiteid inimkonnale, ühiskonnale, ajaloole, isegi universumile. Mõned vihjed on ka Präätsu varasematele seeriatele, näiteks liitreaalsuse ja kiibikriisi teemast tuttavad detailid ja kivistunud nutitelefonid.

"Selle idee oligi kivistunud kommunikatsioon, sest see areng, mis nüüd arvutimaailmas toimub on ju meeletu ja see on ju meie loodusliku evolutsiooni osa. Sõna otseses mõttes, kivistub seegi," sõnas Prääts.

Klaasikunstniku ja galeristi Birgit Pählapuu sõnul iseloomustab Rait Präätsu loomingut sisuline taustatöö ja materjalidega mängimine.

"Mulle meeldib see, kui ei panda piiridesse inimesi, et nad on vabad ja ei jää materjali kinni. Julgus rohkem katsetada erinevate materjalidega, nagu tänapäeval võib öelda, mixed media, just selline kaasaegsusega kaasatulemine," selgitas Pählapuu.

Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist ja jääb avatuks Okapi galeriis 8. novembrini.