"Nagu ikka, kui laulu- ja tantsupidu hakkab tulema, siis tulevad artiklid, koorijuhid-tantsujuhid võtavad sõna, et järelkasvu pole, et palgad ei küünid sinna, kus nad peaksid olema. Kampaania idee on see, et me seekord sooviksime kaasata sellesse vestlusesse võimalikult palju erinevaid osapooli – koorijuhid-tantsujuhid endid, tööandjad, nii koolijuhid, omavalitsusjuhid kui ka MTÜ-d, seltsid, harrastajad ja ka kultuuri eest vastutatavad poliitikud – et jõuda mingisuguste kokkulepetele, mis tänasel päeval kindlustaks selle, et need elukutsed oleks meil kümne aasta pärast olemas," tutvustas Mänd kampaaniat.

Mänd on käinud kohtumas Eesti omavalitsusliitude ja koolijuhtide ühenduste esindajatega, kes on ta tema sõnul enamasti hästi vastu võtnud. "Nende külaskäikude eesmärk on üheltpoolt rääkida koori- ja tantsujuhtide elukutsest, mida see endast sisaldab, millised on tööülesanded, et tööandjad saaks aru, kust kohast võiks see palk üldse tulla. Aga teisalt saada tagasisidet. Kooli- ja omavalitsusjuhid mõtlevad tegelikult väga aktiivselt kaasa, kuidas olukorda lahendada, võttes arvesse nende enda piirkonda," rääkis Mänd.

Põhiprobleemina nähakse koori- ja tantsujuhtide poolt seda, et koori- ja tantsujuhi ameteid võetakse kui liitameteid. "Neid koorijuhte, kes meil täna Eestis teevad ainult koorijuhi tööd, on ühe käe sõrmedel. Peamine eesmärk on see, et saadaks aru, et kui koori- ja tantsujuht ei tööta üheksast viieni, tehes iga tund intensiivset proovi, siis see ei tähenda, et tema töö oleks hobikorras tehtud," sõnas Mänd.

Paljud koorijuhid teenivad oma peamise sissetuleku aga õpetajaametist. "Kui nad saavad oma põhisissetuleku kuskilt mujalt, siis see põhiprobleem praegu on see, et see kaalukauss on läinud hästi ühele poole kaldu. Selle koori või tantsurühma juhtimise eest nad saavad nii palju väiksemat summat, et see, kelleks nad on õppinud, ei tasu ennast enam ära," rääkis Mänd.

Mänd on öelnud, et 2039. aasta üldlaulu- ja tantsupeoks enam koori- ja tantsujuhte piisavalt pole. "Väga suur osa muusikaõpetajatest ja koorijuhtidest on liikumas pensionieale väga lähedale või juba on pensionieas. Meil ei ole sellist järelkasvu, mis suudaks 10-15 aasta pärast nende ametikohti täita. Koolis muusikaõpetaja puudus tähendab, et ei ole muusikaharidust ja teisalt ei ole ka koori."

2021. aastal kutsuti ellu koorijuhtide palgatoetus meede, mis oli Männi sõnul tõeliseks läbimurdeks. "Meil on tõesti päris palju koole ja omavalitsusi, kes tõesti seda palgatoetusmeedet kasutavad ja kes ka koori- ja tantsujuhtidele seda miinimumi maksavad," sõnas Mänd, kuid lisas, et peamine murekoht on ikkagi täiskasvanud harrastajad, MTÜ-d ja seltsid, kelle tasud sõltuvad liikmemaksust. "Tihtipeale selle liikmemaksu taha jäädakse ja see liikmemaks pole ka piisavalt kõrge, et seda palgatoetus meedet taotleda," nentis Mänd.