"Sügis on olnud väga tihe, oleme kolme kuuga peaaegu kolm ja pool tuhat kilomeetrit ning 12 maakonda läbi sõitnud, et teha igas maakonnas kaks kohtumist, Omavalitsuste Liidus ja Koolijuhtide Ühenduses, see on kampaania esimene etapp," kommenteeris dirigent ja Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees Ingrid Mänd tegevusi kampaania "Koorijuht on elukutse ja tantsujuht on elukutse" raames.

Eesmärk on jaanuari lõpuks kõikide kohtumistega ühele poole saada, et liikuda edasi kampaania järgmiste etappide juurde.

Vastuvõtt on Männi sõnul igal pool olnud erakordselt positiivne. "Jala väristades me sinna Karel Johannes Vähiga kohale sõitsime, sest igal pool on ju kultuuriteemade kõrval mustmiljon murekohta veel. Eelarvekärped, sotsiaalsed probleemid. Mida me kohtumistelt lootsime, ja seda ka saime, on see, et meil on tekkinud väga hea dialoog," tõi Mänd välja.

Männi sõnul tahtsid nemad edasi anda seda, mis on koori- ja tantsujuhtide töö sisu ning välja tuua, kui suur osa sellest tööst jääb kulisside taha. "Teisalt ka see, milline on juhendaja profiil. Meie jaoks oli väga oluline rääkida sellest, et juhendaja on oma ala professionaal, koorijuhid on kõrgharitud muusikud, et kustkohast selle ametikoha staatus ja palganumbrid peaksid tulema."

Kolmas oluline osa neil kohtumistel oli Männi sõnul saada tagasisidet, mis toimub selles maakonnas, vallas ja linnas ning mida kooli- ja vallajuhid ise lahendusteks välja pakuvad.

"Tagasisidevoor ongi see, millest me hakkame kokkuvõtted tegema, kust liigume edasi kultuurimajade, seltside ja MTÜ-de juurde, aga vaheetapi oluline osa on jõuda ka ministeeriumi tasandile. Kui siiamaani on tehtud tagasihoidlikke soovitusi, mida rahvakultuuri valdkond tegelikult vajaks, siis praegu tundub, et soovitustega ei jõua nii kiiresti edasi kui oleks vaja, ja meil on nüüd vaja hakata tegema peaaegu et juba nõudmisi, et ellu jääda. Need ei ole meie välja mõeldud, vaid need on meile välja pakkunud kohapeal elavad ja selles valdkonnas tegutsevad inimesed."

Mänd tõdes, et loomulikult soovitakse riigilt igas valdkonnas rohkem raha saada, aga küsimus on siin ka selles, kuidas saame olukorda parandada puhtalt märkamise teel.

"Meie koori- ja tantsujuhid peavad ikkagi olema tänulikud selle eest, et kultuuriministeeriumil on palgatoetusmeede, mis on kõvasti seda valdkonda abistanud," lisas Mänd, aga oodatakse ka seda, et kui riik ütleb, et väärtustame rahvakultuuri, tuleks mingil moel lahti ka kirjutada, kuidas seda teha ja millised on need vahendid.

"Neil kohtumistel on kõlanud ka sellised küsimused, miks juhendajad peaksid saama puhkuserahasid ja miks nad üldse peaksid töölepinguga tööl olema. See lause on meil igalt poolt läbi käinud, et kui koori- või tantsujuht töötab harrastajatega, siis tema ei ole harrastaja," tõi Mänd välja.

Mänd lisas, et on ka tööandjaid, kes tihtipeale ei saa aru, miks koorilauluringi ja rahvatantsuringi võib olla peaks natuke rohkem hoidma, kui näiteks mõnda teist hobiringi. "See kannab ka eesti keelt ja eesti meelsust endaga kaasas," lisas ta.

Tihtipeale lihtsalt ei teata, kui palju selles töös on ajaressurssi nõudvaid tegevusi. "Repertuaari otsimine, selle omandamine iseendale, kohandamine konkreetsele kollektiivile, kontsertide korraldamine ja nii edasi. See hetk, kui ma teen proovi või kui ma olen kontserdil, pole minu ainus töö."

Mänd tõi välja, et meil on natuke üle 900 koorijuhi, kellest veidi üle 700 osaleb tuleval laulupeol.

"Kui me koorijuhid ja tantsujuhid kokku panime, tuli välja, et 15 protsenti on juba täna pensionieas. Natuke üle 40 protsendi jõuab 15 aasta jooksul pensioniikka ja järelkasvu, alla 30-aastasi noori, on 11 protsenti. Täna meil tõesti veel on inimesi, aga 10–15 aasta pärast enam mitte. Tulevikus hakkab must auk meile vastu vaatama, meil pole enam ka muusikaõpetajaid piisavalt pakkuda väiksematesse kohtadesse."