Etendusasutuste toetusevooru mahtu kärbiti tänavu 15 protsenti, tantsu kärbe sellest oli Bergsteini sõnul aga 27 protsenti. Eesti Tantsuagentuur (ETA) jäi tänavu riigi toetusest seejuures täiesti ilma. "Tegevustoetuse poole pealt on küsimus, kuidas me professionaalset tantsukunsti näeme. Riigile kuuluvatest teatritest on ainult ballett esindatud. Tantsukunst on lavakunstides alati olnud see vaeslaps, seal ei ole kunagi olnud liiga palju toetust. Ja kui sellest võtta veel 27% ära, on see päris mõru pill," sõnas Bergstein.

Rahvatantsu valdkonda toetab riik: on rühmade tegevustoetus ja tantsujuhi palgatoetuse osa. Teine pool toetusest tuleb kohalikelt omavalitsustelt ja harrastajatelt endilt. "Seal on väga oluline see, et iga lüli selles ahelas saab aru, kui oluline see on," ütles 13. noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman.

Igal aastal tuleb kõrgkoolidest umbes 12 paberitega tantsujuhti. Bergsteini sõnul ei pruugi neile kõigile aga Eesti tantsumaastikul tänaste kärbete valguses väljundit leiduda. "Kui siin mõni aasta tagasi tundus, et me hakkame aru saama, et tantsukunst pole ainult selline etenduskunsti nurgatagune, vaid suur iseseisev valdkond, siis nüüd tundub, et ma vajume jälle sinna 15-20 aasta tagusesse aega, kus ei ole lõpuks enam kellegagi rääkida sel teemal."

Rahvatantsu valdkonda tuleb Kurrikoff-Hermanni sõnul tantsujuhte murettekitavalt vähe. Rahvatantsujuht koolitab end tema sõnul alatihti ka hoopis ise, läbides enda kulul rahvatantsujuhtide kooli. Rahastuse ja juhendajate palga küsimus sõltub aga väga sellest, millisel määral panustab kohalik omavalitsus ja milline on harrastajate võimekus osavõtutasu maksta. "Juhendaja on häbelik, teeb seda entusiasmist, unustades, et tantsujuht on elukutse. Kuid ta panustab mitte ainult meie füüsilisse liikumisse, vaid ka meie identiteedi hoidmisesse ja seega meie riigikaitsesse," toonitas Kurrikoff-Herman.

Koolitantsu näitel on üle-eestiliselt olnud näha noorte tantsuharrastajate arvu vähenemist. Seejuures on suured erinevused maakondade vahel, näiteks Valgamaal on osavõtjate arv vähenenud kaks korda, Ida-Virumaal suisa neli korda. "Me oleme viimastel aastatel panustanud Ida-Virumaale, ka riigi toel, et olla seal füüsiliselt kohal. Tantsinud nendega koos, et siduda neid ülejäänud Eesti tantsutegevustesse. Tänastes kärpetingimustes on need tegevused jälle ära lõigatud," nentis Bergstein.

Tänases hetkes on Kurrikoff-Hermani sõnul veel keeruline hinnata, kas Koolitantsu numbritel ka tantsupeol osalejate arvule maakondade kaupa mõju on. Seda saab tema sõnul analüüsida peale esimesi eelproove märtsikuus. Küll aga oli 2023. aasta noortepeo näitel näha lasterühmade vähenemist. "Vahepealne Covidi aeg mõjutas lasterühmade arvu, seal olid mõjud märgatavad," rääkis Kurrikoff ja märkis, et ka maakonniti on praegu piirkondi, kus rühmade kokkusaamine ja juhendaja leidmine on raskendatud. "Põlva, Valga – need kandid on kohad, mis panevad südant valutama," sõnas ta.

Tantsijate vähenemisel on tantsujuhtide sõnul mitmeid omavahel kokkulangevaid põhjuseid: liikumisharjumuste muutumine, eestvedajate olemasolu ja motivatsioon, koostöö omavalitsustega jne. Laste ja noorte tantsu juurde tagasitoomisel on Bergsteini sõnul väga suur osa just headel tantsujuhtidel. "Mina siiralt usun, et need on väga head tantsuõpetajad, kes saavad seda protsessi kohapeal algatada. Kui ühiskonnas on see taju olemas, et tants, tantsukunst ja tantsuharidus on olulised, siis on ka tantsu tegijad olulised – tantsijad, tantsuõpetajad, koreograafid, juhendajad," rääkis Bergstein.

"Me tegeleme rohkemaga kui liikumine, rahvarõiva kandmine ja meie oma sammude tantsimine. See on tegelikult väga suur panus meie identiteedi säilimisse," lisas Kurrikoff.

"Huvitav, kas Eesti riigijuhid tajuvad, kui palju on Eestis tantsujuhtimisega seotud inimesi, kel on oskus väga väikese ressursi tingimustes tohutult kiiresti inimesi suunata. Ilusatel aegadel on muidugi tants lihtsalt ilus ja tore asi, aga ühel hetkel me vajame neid inimesi, kuna meil ongi neid päriselt eluks vaja," märkis Bergstein.

"50 tantsuõpetaja väärilisse palka panustamine üle riigi ei osta Eestile ühtegi tanki, roomikut, ei jäta Eesti riiki kuidagi vaesemaks, aga võib Eesti riigi muuta palju jõukamaks mingis teises kontekstis," lisas ta.

Kurrikoff-Hermani sõnul tuleb selleks, et tantsuvaldkond elaks Eestis ka 2050. aasta tantsupeoni, väärtustada selle eestvedajaid. "Kui ei ole seda, kes eest veab ja teeb seda südamega ja missiooniga nii, et see on tema amet ja ta saab pühendada sellesse iga oma päeva, siis ei ole ka mõtet mõelda, kuidas me nad liikuma ja tantsima saame. Juhendaja väärtustamine peab tulema igal tasandil: riigipeast harrastajani välja."