Kultuuriminister Heidy Purga ütles, et Eestis on väga suur armastus ja usaldus kultuuritegijate vastu. "Sellele annab tõestust ka statistika, kui me vaatame Eestis etendusasutuste, muuseumide või galeriide külastamise arvu ning arvestame sinna juurde selle, kui väike meie riik ja rahvas on, siis see on väga positiivne, kasvõi näiteks võrreldes Soomega," sõnas ta.

"Praegusel ajal on iga osa ühiskonnast riigikaitse osa ja kultuur sealhulgas, loomulikult kultuur loob väga tugeva fooni selleks, kuidas inimesed ennast tunnevad ning fooni ka sellest, kui tugevana läbi nende inimeste tunnetuse, arvamuse ja usalduse riik end ka kokkuvõttes tunneb," nentis Purga.

"See on äärmiselt oluline, et ka kultuurivaldkond ise räägib jõulisemalt asjadest ja toob probleemid nähtavale ning ma pean lugu ka nendest inimestest, kes on toonud need probleemid nähtavale, seda on tehtud väga intelligentses ja rahulikus vormis, ikkagi arutelule suunates ja mõistlikult," tõdes kultuuriminister ja mainis, et kärped on olnud valusad, aga nad on kultuuriministeeriumis püüdnud pingutada, et mitte liiga teha oma asutustele.

"Loomeliitude ja loovisikute seadust oleme me ette valmistamas ja praegu on minu soov olnud, et kaks aastat ettevalmistusperioodi, kus on tehtud igakülgseid läbirääkimisi valdkondade erinevate esinduspooltega, see debatt avatakse riigikogu kultuurikomisjonis, ma leian, et seal on vaja ka laiemat arutelu erinevate poliitikakujundate osalusel, et see ei sünniks ainult ministeeriumis, vaid et seda saaks ka laiemalt ja põhjalikumalt arutada," selgitas Heidy Purga ja lisas, et selle seaduse valmimisaeg peaks olema 2027. aasta hakul või 2026. aasta lõpus.

Loovisikute tervisekindlustuse küsimust püüavad nad kiiremini lahendada. "Kuna see ei ole ainult kultuuritöötajate kitsaskoht, vaid see puudutab ka paljusid teisi valdkondi, kus tehakse ampsulaadseid tööotsi ja sissetulekud on kaootilisemad," ütles ta, rõhutades, et juba järgmise riigieelarve läbirääkimiste ajal võiks võtta teemaks selle, et kasvaks kultuuri osakaal riigieelarvest. "Kui palgaküsimust hakatakse arutama, siis need vahendid juba tõstavad kultuurieelarve osakaalu, aga samal ajal tuleb teha teisi korrastusi ja küsida, kui palju riik suudab üleval pidada."

"Eesti on Euroopa esikolmikus kultuuri toetamise mõttes, meie riik on väike, meil on vähe inimesi ja meie kultuur on meie kallis, nii see peabki jääma, muid võimalusi ei ole," rõhutas ta ja kinnitas, et ka see on väga oluline, kui turism elavneb ja toimub meie kultuuri rahvusvahelistumine. "Siin on erasektori toetus olnud ka väga oluline, mis on justkui ka uus teema, Meelis Kubits on oma ettevõtmistega väga suurt tuge juba leidnud, kultuuri metseenlus või erasektori toetamine väikeste sammude haaval aitab ka eelarvet parandada."

Purga sõnul on esimesed märgid majanduskasvust juba olemas, mis annavad kindlust. "Aga ma ütlen, et kui Eestile on kõige olulisem ka riigieelarve keerulises olukorras see, mis toimub Ukrainas, see mõjutab meid väga palju ja suuresti seetõttu oleme selles kitsas olukorras, et enda riiki kaitsta, midagi ei ole teha, me sõltume sellest," selgitas ta ja lisas, et riik ja valitsus teeb kõik sellest, et oma riiki hoida. "Sellel kõigel on ka oma hind, kuid kultuur on tugev, seda murendada ei saa."

Sirje Helme: kultuurivaldkonna juhid on kokku leppinud, et ei hakata üksteise pealt tekki ära tõmbama

Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul on kultuur riigi vereringe. "Riiki ei ole, kui ei ole kultuuri," mainis ta ja lisas, et kultuur on väga lai mõiste. "See algab sealt peale, kuidas kartul mulda pannakse või kinnas kootakse, kui see meid koos hoiab, siis see paneb ka noored mehed sõtta minema."

Kärbete tõttu ükski näituseprojekt Eesti Kunstimuuseumil tegemata pole jäänud, kuid tuleval aastal pidid nad tegema mõned vahetused. "Lihtsalt arvestades seda prognoosi, mis 2025. aastal tuleb, arvestades suurt maksutõusu ja arvestades inimeste toimetulekuprobleeme, kus sa oskad kas midagi väga vajalikku või lähed kultuuri nautima, me tõesti paar vahetust tegime, aga need ei jää ära, vaid lükkasime kaks näitust ülejärgmisesse aastasse."

"Kujutav kunst on kõige raskemas olukorras, sest ta vajab asja tegemiseks raha, ta peab seda asja kuskil näitama ja isegi siis, kui ta saab oma asja näidata galeriis, siis see ei too talle raha tagasi," tõdes Helme ja mainis, et riskid ja frustratsioon on kunstis kõige suuremad.

"Ma hakkasin mõtlema, et kas on läbi ajaloo olnud mõni riik, kes on saanud nii hästi kultuuri korraldatud, et kõik oleks rahul olnud, aga mul ei tulnud ette, ma olen ajalugu korralikult õppinud, aga ma arvan, et see pole isegi võimalik, kogu aeg need diskussioonid käivad ja need on lõpmatud diskussioonid," selgitas ta ja mainis, et selle kriisi puhul on olnud positiivne see, et kultuurivaldkonna juhid on omavahel kokku leppinud, et ei hakata üksteise pealt tekki ära tõmbama.

"See sügis on olnud ühise platvormi otsimine ja koos töötamine, et mis siis lõpuks meile tähtis on, sest tähtis pole mitte kogu aeg vaielda, vaid see, et riiki ilma kultuurita ei eksisteeri ja püüame nüüd hakkama saada," ütles ta ja mainis, et kultuuri väärtus pole selles, et raha ei ole. "Ta väärtus on tema koos hoidev ja ehitav jõud."

"Mulle tundub, et nii majandus kui ka kõik muud organisatsioonid on kriitiliseks ajaks valmistunud," kinnitas Helme ja ütles, et ei tahaks lõpetada nii, et järgmine aasta katsuks ellu jääda ja siis kõik läheb hästi. "Protsessid võivad olla ootamatud ja seletamatud, nagu näiteks ma lugesin Tallinna lennujaama kohta, et raha justkui ei ole ja inimesed on paanikas, aga lennureisid on täis eestlaseid, kõik lendavad kuhugi."