Kui riigiteatrite tegevust püüab kultuuriministeerium kärbetest säästa, siis era- ja munitsipaalteatrid, mis samuti igal aastal riigilt tuge saavad, peavad hakkama saama selle võrra suurema kärpega. Kui selleks aastaks eraldas kultuuriministeerium neile tegevuseks kokku 2,9 miljonit eurot, siis järgmisel aastal on eelarves vaid 2,4 miljonit eurot ehk 15 protsenti vähem.

"See aasta oli taotlusi 17, mis on kogusummas 6,2 miljonit, ja said kaheksa. Kaheksa on siis need, kes ületasid 75 punkti lävendi," sõnas kultuuriministeeriumi teatrinõunik Marie Anett Heinsalu.

Üks napilt lävendi alla jäänutest on Tartus tegutsev Must Kast, kel jäi puudu kaks punkti. Nemad on otsuse vaidlustanud.

"Iga kriteeriumi kohta on ka väikene tagasiside, see on küllaltki üldsõnaline, nii et sealt on raske välja lugeda, mis siis täpsemalt need põhjused olid. See tagasiside on üsna poliitkorrektselt kirjutatud, seal on raske näppu täpselt peale panna. Kuna anti võimalus esitada kolme tööpäeva jooksul vastuväide, siis seda me ka tegime," rääkis Musta Kasti juht Merilyn Elge.

Must Kast jäi riigi rahastuseta juba teist aastat järjest. "Me plaanisime eelmisel aastal teha sellel aastal kolm uuslavastust, tegime nüüd ühe, selle aasta elasime üle. Õnneks on meil publikuhuvi suur, saalid on suures osas täis. Ja muidugi on ka Tartu linna toetus, mis on meile väga oluline," sõnas Elge.

Mis järgmisest aastast saab, on esialgu lahtine. Ka linna rahastusotsust veel ei ole.

"Kui ka linn oma kärpeid teeb, peame kindlasti üle vaatama, kuidas üldse edasi minna. Sellisel viisil me siis enam tõesti jätkata ei saaks. Meil lihtsalt ei oleks raha, et inimestele palkasid maksta. Siis tuleb teha kindlasti mingid suured muudatused ja raskeid otsuseid," nentis teatrijuht.

Samamoodi on ebaselge Eesti Tantsuagentuuri (ETA) edasine saatus, kes jäi esimest korda napilt riigi rahastusest ilma.

"Hetkel on see tulevik ikkagi väga tume. Ma arvan, et see kokkutõmme saab olema suurem, kui me täna isegi aimata oskame. Hetkel oleme otsustanud juhtkonna tasandil selle, et läheme esimesel poolaastal väga suurde kokkutõmbesse. Koondame ära ka suure osa meie juhtkonnast. Etteheited olid sellised, et eelarve ei ole piisavalt selge, arvestades Tantsuagentuuri tegevuste mitmekülgsust," rääkis ETA juhataja Raido Bergstein.

Ka ETA on otsuse vaidlustanud, sest toetuseta jätmine võib anda surmahoobi kogu nende laialdasele tegevusele, mis ületab etenduskunstide piire.

"Väga suure tõenäosusega kaob maakondlik tantsutuuritegevus ära. Löögi all on täna ka Koolitantsu tegevus, mis on üks Eesti suurimaid iga-aastaseid laste- ja noortefestivale, mis juba kevadel läheb väga suurde kärpesse. Me oleme tõsise arutelu all, kas me üldse saame nende tegevustega jätkata. Väga suure küsimärgi all on Eesti Tantsuagentuuri tantsukooli tegevused," tunnistas Bergstein.

ETA kaitseks astusid välja paljud tantsuorganisatsioonid, tuues kultuuriministeeriumile saadetud kirjas muu hulgas esile, et ETA-st võrsub enamik kõrgkoolides tantsuerialadele õppima minevatest tudengitest.

"Ma ei usu, et see toetusotsus võib-olla paneb kedagi uksi sulgema, seepärast, et on võimalikud ka teised toetusmeetmed," sõnas kultuuriministeeriumi teatrinõunik Marie Anett Heinsalu.

Praegu vaatab ministeerium rahastuseta jäänud teatritelt laekunud vaidlustusi läbi ja komisjoni ettepanek peaks ministri lõplikuks rahastusotsuseks vormuma kuni nädala jooksul. "Kui objektiivseid põhjuseid ei ole, siis jääb otsus nii, nagu ta on," sõnas Heinsalu.

Tegevustoetusest jäävad järgmisel aastal ilma Eesti Tantsuagentuur, teater Must Kast, Kinoteater, Kellerteater, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Teater Nuutrum, Temufi, Improteater ja Von Glehni Teater.