Helilooja Alisson Kruusmaa sõnul kulgeb balleti tegevus läbi naise silmade ja see naine sümboliseerib harmooniat loodusega. Apokalüpsise palge ees paljastuvad nii inimeste süngeimad impulsid kui ka nende varjatud helgemad toonid. Pealiskaudne vajub kõrvale ning jääb vaid inimeseksolemise karge reaalsus, mis on viimane, mida vana maailm veel näeb. Hävingust aga koidab uue maailma tekke võimalikkus. Sünni ja hävingu eri faase ühendab naispeategelase arengulugu, kes koos maailmaga teeb läbi tõusud ja langused, kuid kelle tee viib inimkonna peavoolust eemale.

"Inimene on loodus," usub koreograaf-lavastaja Jevgeni Grib. "Ma ei mõista seda, kui inimeseks olemist peetakse millekski kõrgemaks meid ümbritsevast loodusest," sõnas ta.

Inimesel on võimu, et teha otsuseid, mis mõjutavad kogu loodust ja maailma, küsimus on aga selles, kui hästi või arukalt me seda võimalust kasutanud oleme. "Kummaline on see, et tehnoloogia on teinud läbi tohutu arengu, aga inimene ei ole kokkuvõttes eriti targemaks saanud. Ikka oleme samade dilemmade ees, kordame samu vigu," leiab muusikajuht Kaspar Mänd.

Kunstnik Kristjan Suits toob välja, et apokalüptilise lavastuse kujundus ongi inspireeritud maailmast meie ümber läbi abstraktse-esteetilise kõverpeegli. "Lugu räägib meile minu meelest seda, mida me soovime või ei soovi näha. See on abstraktne peegeldus minevikust, olevikust ja tulevikust."

Lavastuse muusikajuht on Kaspar Mänd, dirigent Andres Kaljuste, libretist Eero Epner, dekoratsioonikunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Tanel Veenre, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater).

Rahvusooperi orkestrit dirigeerib esietendusel Kaspar Mänd.