Mart Meri selgitas, et "Hõbevalge" ingliskeelse tõlke juures mängib olulist rolli Eestis elav ärimees Alexander Tsihilov. "Kui me esimest korda kokku puutusime, siis ta kirjeldas, kuidas Leningradis oli tema lemmikraamat Lennarti "Virmaliste väravad", mille ta oli lugenud kapsaks," ütles ta ja lisas, et seejuures imestas Tsihilov, miks pole Lennarti teoseid viimastel aastakümnetel vene keelde tõlgitud. "Seepeale tegime temaga koos ühe venekeelse kogumiku."

Kolm aastat tagasi tuli Tsihilov aga Mart Mere juurde mõttega, et võtaks "Hõbevalge" ja tõlgiks inglise keelde. "Eellugu on veel tegelikult see, et juba 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul proovis Lennart ise leida võimalust "Hõbevalget" inglise keelde tõlkida, aga siis see ei õnnestunud," mainis ta.

Mart Meri oli esialgu skeptiline, kas see kõik õnnestub. "Aga siis ma tegin pakkumise Adam Cullenile, et see tõlkimine ette võtta ning ta jäi imekombel väga ruttu nõusse, hoiatasin küll teda, et tekst on keeruline, aga ta võttis selle ette," ütles ta ja mainis, et Tsihilov leidis peagi ka Londoni kirjastuse Hurst Publishers. "Kui me kirjastusega asjad läbi rääkisime, siis tundus, et on väga sobiv kirjastus ja koostöö on seni olnud väga hea," mainis Meri, selgitades, et kuigi kirjastus asub Londonis, siis on neil oma levivõrk ka Ühendriikides ja Kanadas.

""Hõbevalge" on eelkõige mõeldud eestlastele, kui ta vene ajal ilmus, siis ta oli katse vabastada Eesti ajalugu nõukogude kammitsatest ja ta oli väga oluline teos just nimelt Eestis, aga huvitav on see, et nüüd aastakümneid hiljem teos endiselt tiirleb ja paneb inimesi huvituma," sõnas Mart Meri ja tõi välja, et ka itaaliakeelne tõlge liigub kirjandusringkondades. "Just eelmisel nädalal oli mingi üritus, kus oli "Hõbevalge" jutuks."

Mart Mere hinnangul on "Hõbevalges" mõtte- ja teemaarendusi, mis väärivad rahvusvahelisse käibesse andmist. "On väga huvitav, milline tagasiside teosele tuleb," ütles ta. "Hõbevalge" ingliskeelne versioon, mis ilmub tuleva aasta mais, on järjekorras neljas tõlge, varem on ilmunud soome-, vene- ja itaaliakeelsed tõlked, kõiki on mõnevõrra lühendatud ja mugandatud.

Tõlkija Adam Cullen kinnitas, et "Hõbevalge" on ka eesti keeles üsna keeruline teos, mistap oli ka tõlkimine raske. "See nõudis tohutult palju uurimistööd, seal on nii palju alltekste, mida Lennart ise tõlkis eesti keelde ka vene, saksa või soome keelest, ma pidin need kuskilt leidma või siis kasutama eesti keelt sillakeelena, et siis uuesti tõlkida," mainis ta.

Culleni arvates asub "Hõbevalge" kuskil teaduse ja luule või luulelise proosa vahel. "See on nagu purjekas, mis kaldub kreeni kord ühele, kord teisele poole, inglise keeles on teksti natukene kohandatud, et see oleks loetavam, aga sisu on sama või isegi võimendatud," tõdes ta ja mainis, et ilmselt leiab iga ingliskeelne lugeja teosest midagi, isegi juhul, kui ta ei teadnud enne Eestist mitte midagi.