Mart Juur: midagi on muutunud selles, kuidas me raamatutest räägime
Eesti raamatukogud avaldasid hiljuti möödunud aasta enim laenutatud raamatute nimekirja. Kirjandusminister Mart Juur sõnas "Ringvaates", et vahepeal on muutunud midagi selles, kuidas me raamatutest räägime, kuna seni on romaanivõistlusi võitnud teosed tavaliselt kuhugi kadunud, kuid näiteks Sven Mikseri "Varedat" ja Piret Jaaksi "Taevatütreid" pole inimesed unustanud.
"Ringvaates" vaatas Mart Juur otsa möödunud aasta enim laenutatud raamatute edetabelile Eesti kirjanduse kategoorias. Näiteks Liisi Raametsa romaan "Viimane suudlus: romantiline põnevik" näitab Mart Juure sõnul, kui rikas on eesti kirjandus. "Rikkus näitab seda, et kõiki neid raamatuid me pole lugenud ega peagi lugema. Hästi oluline on see, et raamat leiaks oma lugeja ja inimene leiaks selle raamatu, mis talle sobib. On väga tähtis, et on ka sellised romantilised lood suudlustest, ei saa olla, et top 20 on ainult tõsine hardcore kirjandus," sõnas ta.
Juba aastaid enim laenutatud raamatute seas püsiv Andrus Kivirähki "Rehepapp ehk november" on ka tänavu tabeli esirinnas. "See on huvitav, kuidas raamatud ellu jäävad. Sest ilmuvad mingid uudisteosed, mille puhul möödub aasta-kaks ja me enam ei mäleta neid. Kivirähki puhul on see, ta on väga hea kirjanik ja inimesed ei unusta teda. Toetab kindlasti ka see, et ta on jätkuvalt kooli lugemisvaras. Ta meeldib noortele, sest ta on huvitav ja naljakas," ütles Juur.
Tabelis püsivad ka juba üle-eelmisel aastal romaanivõistluse võitnud Piret Jaaksi "Taevatütred" kui ka Sven Mikseri "Vareda". See näitab Juure sõnul seda, et vahepeal on muutunud midagi selles, kuidas me raamatutest räägime. "Aastaid on toimunud romaanivõistluseid ja sageli need võitnud teosed kaovad kuhugi. Aga "Varedat" inimesed ei unusta ja Piret Jaaksi samuti."
"Kui me vaatame top 20-t, siis me näeme, et kõik on teosed ja autorid, kellest me räägime. Mitte ainult televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, vaid mis käivad ka suust suhu soovitusena. Suurepärane näide on Urmas Vadi "Kuu teine pool"," rääkis Juur ja märkis, et seda on raamatukogust äärmiselt keeruline kätte saada, kuna inimesed lihtsalt armastavad Vadi teost niivõrd palju. "Ma soovitan, et otsige Urmase varasemad teosed ka üles, "Neverland" on suurpärane romaan mõne aasta tagant," lisas Juur.
Kui esialgu võis suurt lugemishuvi Sven Mikseri "Vareda" vastu põhjendada sellega, et poliitik kirjutas raamatu, mis võitis ka romaanivõistluse, siis kaugele ei oleks üksnes sellega Juure sõnul jõudnud. "Tal on sisu, ta räägib loo, mida kõik inimesed on läbi elanud, kui nad saavad suureks. Miski selles loos ütleb inimestele, et võib-olla nad pole oma tunnete, ihade, hirmude ja muredega maailmas üksi."
Suure hooga on aga alanud ka juba järgmine raamatuaasta, mis on juba praeguseks toonud häid uusi teoseid. "Kristiina Ehinilt on ilmunud suurepärane romaan "Südametammide taga", Katrin Pautsi kriminaalromaanid elavad jätkuvalt oma võidukat elu, Piret Raua viimast romaani soovitan soojalt lugeda."
Viimaks soovitas Juur end noore Eesti kirjandusega kursis hoidmiseks lugeda noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk. "Soovitan kõigil end kursis hoida selle põlvkonnaga, mis astub kirjandusse praegu ja hakkab tegema ilma tulevikus," sõnas ta. Viimatisest numbrist soovitas ta eriti Emel-Elizabeth Tuuliku lugu "Kuidas minust sai kusik". "See on lugu sellest, kuidas selle sajandi alguses 14-aastased noored Tartus Supilinnas jõid lauaviina ja helistasid telefoninumbritel, mis ilmusid Kanal 2 saates "Nightchat" ekraani all. Vaadake ise, mis edasi saab."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"