Lilli Luuk: ajalugu kipub korduma, kuid mitte kunagi täpselt samamoodi

Tammsaare kirjanduspreemia pälvis tänavu Lilli Luuk oma romaani "Ööema" eest. "Terevisioonis" sõnas kirjanik, et mõned asjad, mis toimuvad meie ümber praegu, saavad parema seletuse, kui me vaatleme ajalugu, kus taolised asjad on juba toimunud.
Lilli Luuk pälvis Tammsaare kirjanduspreemia laupäeval Aravete kultuurimajas toimunud eesti kirjanduse pidunädala lõpetamisel. "See on ikka väga eriline tunne, mul on siiamaani natuke selline värin sees. Need nimed, kes enne mind on saanud preemia, ja need teosed, on ikka väga head teosed. Tammsaare nimi seal juures ja samuti see koht, Järvamaa ja selle ajalugu, on mulle olulised," kommenteeris kirjanik.
Võiduromaan "Ööema" jutustab loo, mis toimub vahetult pärast teist maailmasõda ja hiljem okupatsiooni ajal ühes Eesti külas. "See periood huvitab mitte ainult mind, vaid ka paljusid teisi praegusel ajal ajaloo spiraalsuse pärast. Võib-olla mõned asjad, mis toimuvad meie ümber praegu, saavad parema seletuse või meil on neid arusaadavam vaadelda, kui me vaatleme ajalugu, kus taolised asjad on juba toimunud. Kahjuks ajalugu kipub korduma, aga ta ei kordu kunagi täpselt samamoodi. See on püüe mõista inimest keeruliste aegade keskel," kirjeldas Luuk teost.
Lilli Luuk on ka kirjanikupalga saaja, kuid teinud kirjutamistööd ka muude asjade kõrvalt. "Sellist süvenemist nõudvat romaani muude asjade kõrvalt on ülikeeruline kirjutada. Kirjutamine nõuab pühendumist nagu iga teine töö. Kirjanikupalk on meil Eestis väga tänuväärne meede. Ühelt poolt on ta tunnustus kirjanikule, teiselt poolt võimalus realiseerida see, mille jaoks muidu ei pruugi jätkuda aega," sõnas ta.
Hetkel on Luugil töös lühiproosakogu. "Tõenäoliselt see teema jääb eelmise sajandi keskpaika. Pigem ajalooliline lühisproosa on see, mida ma praegu kirjutan, aga eks see selgub," jagas ta.
Eesti raamatu aasta algusega seoses jagas Luuk "Terevisioonis" ka lugemissoovitusi.
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" ja Carolina Pihelgas "Lõikejoon"
Lilli Luuk sõnas, et ta oli oodanud, et keegi sellise romaani nagu Look, kirjutaks. "Ta räägib ka tegelikult meie lähiajaloost, kuid ka inimese kujunemisloost läbi erinevate sündmuste, erinevate seisundite," soovitas ta.
Eelmise aasta Loomingu Raamatukogu alustas aga Carolina Pihelgase "Lõikejoonega". "See on samuti üks teos, mille taolist ma arvan oodati. Sellised raamatud, mis räägivad inimestega nende läbielamistest, millest nad ise võib-olla rääkida ei oska, selle jaoks sõnu ei leia või ei julge rääkida. Sellised on väga teretulnud."
Piret Põldver "Tõmme"
Piret Põldveri luulekogu "Tõmme" ilmus 2024. aasta lõpus. "Ta on helge raamat. Inimestele, kes võib-olla on tulnud läbi raskuste ja nüüd näevad päikest, siis neil on ma arvan väga huvitav seda lugeda. See, kuidas Piret kirjeldab sellist maailma headusega kohanemist, on väga eriline," sõnas Luuk.
Eesti meesautorite luule
Luuk soovitas ka luulekogusid. "Lugege Eesti kaasaegset meesluulet. Sealt leiab Tõnis Vilu, Mart Kanguri. Mart Kanguril ilmus ka eelmisel aastal "Pöörduks" Loomingu Raamatukogus, aga ka "Armkude" on üks teos, mis mulle väga mõjus."
"Martin Alguse "Paranemine" on ka õige mitu aega tagasi ilmunud. Inimesed, kes läbivad keerulisi leinaprotsesse enda elus, siis luule on kindlasti midagi, mis on neile toeks," sõnas Luuk.
"Ei pea lugema tervet luuleraamatu, luule on sellepoolest imeline žanr, et sa võid lugeda ühe luuletuse. Tõnis Vilu puhul mulle tundub, et tema on selline autor, et ühes luuletuses võib olla terve novell või isegi romaan sees, kui sa saad sellega ühele joonele. Luule pakub võimalust, et sa ei pea teda palju korraga lugema, vaid mõnikord aitab sind üks luuletus."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets