Miks on vaja käsi pesta? Miks ei tohi viina juua? Miks inimene peab olema tubli, töökas, usin, virk? Nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele vastas esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne Lühhike Öppetus, mis ilmus Põltsamaal 1766. aastal.

Selleks, et Lühhike Öppetus sünniks, oli tollane Põltsamaa lossihärra kutsunud Riiast kohale Peter Ernst Wilde. Wilde töötas trükikojas, aga koostas ka Eesti esimese ajakirjandusliku väljaande. Wilde koostas selle saksa keeles, eestikeelseks tõlkis väljaande pastor Hupel.

Lühhike Öppetus oli praktilist laadi: rääkis, kuidas oleks inimesel parem igapäevaeluga toime tulla ja milline peaks olema. "Aga maarahvas oli vaene, lugeda ei osanud ja ega ta selle väljaande vastu huvi eriti ei tundnud," tõdes Aru.

Lühhike Öppetus jäi vaikselt seisma ja kokku ilmus seda 41 numbrit.

Läks aastakümneid ja 1806. aastal hakkas ilmuma tartukeelne ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Seda ajalehte toimetasid pastorid. Selles ei olnud ainult praktilised õpetused, vaid räägiti ka juba välismaal sündinud asjadest.

Esimene eestikeelne ajaleht oli samamoodi mitte väga populaarne, kallis, maarahvas ei tahtnud seda lugeda ja tsaarile ei meeldinud, et see ajaleht ilmub. Nii lõpetas Tarto maa rahwa Näddali-Leht esimese aastaga ilmumise.

1821. aastal hakkas Otto Wilhelm Masing välja andma ajalehte Marahwa Näddala-Leht, kus oli kõike – õpetusi, ilukirjandust, reklaami ja isegi ilmateade.

"Paljud, võiks isegi öelda, et kõik järgnevad ajakirjanduslikud väljaanded toetusid Masingu lehele. Võtsid eeskuju selle keelest, rubriikidest, siin olid sõnumid ja kirjeldused, ja järgisid justnimelt seda printsiipi, et ajaleht peab olema mitte ainult info jagaja, vaid ka rahva valgustaja," rääkis Aru.

Aastal 1857 jõudis rahva ette Perno Postimees ehk Näddalileht. Selle koostaja ja toimetaja oli Pärnu köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen.

"Jannsen, olles ise rahvagasuhtleja, oskas kasutada rahvale arusaadavat keelt, teha nalja, rääkida ajalehes nendest asjust, mis tõesti rahvale olid igapäevaselt olulised," sõnas Aru. "See ajaleht, mis on meie järjepidevalt ilmuma jäänud ajakirjanduse algus, avas maarahvale kogu maailma uksed ja saladused ja õpetas rahva ajalehte lugema ja usaldama."