"Ma olen seda raamatut korduvalt lugenud, ma olen seda ülikoolis õpetanud, aga ikka leidnud, et see on üks parimaid teejuhte raamatute lugemise maailma," tutvustas Tamm.

Tamme sõnul toob Bayardi välja lihtsa tõsiasja, mis enamasti ununema kipub – kuigi me oleme kõik lugejad, oleme me ennekõike mittelugejad.

"See tähendab seda, et kõikidest olemasolevatest raamatutest oleme paratamatult läbi lugenud väga väikese osa. Igapäevaselt, kuidas keegi, me peame rääkima, võtma seisukoha, suhestuma raamatutega, mida me tegelikult lugenud ei ole. Ja kui me seda tavaliselt pigem häbeneme, tunneme väikest süütunnet, siis Bayard ütleb, et see on loomulik ja vajalik ning lugemise kõrval on sama tähtis orienteeruda raamatutes, mida me ei ole lugenud," tõi ta välja.

Tamm rõhutas, et raamat sünnib alati lugejas. "Kui pole lugejat, ei ole tegelikult ka raamatut, on lihtsalt üks surnud ese. Seepärast ka nüüd, kui me tänavu tähistame eesti raamatu aastat, siis meeldiks mulle, kui me tähistaksime selle all eesti lugemise aastat, sest raamatuid on piisavalt, aga lugejaid jääb järjest vähemaks," tõdes ta ja lisas, et lugemine aitab inimesel ennast paremini mõista.

Aga miks rääkida eesti raamatu aastal tõlkeraamatust? "Põhjus on õigupoolest lihtne. See raamat, mille 500. sünniaastapäeva tähistame, oli ka tõlge. Ja tegelikult suur osa eesti raamatu ajaloost on tõlkraamatu ajalugu. Võib isegi julgemalt üldistada, et suur osa eesti kultuurist on tõlge," märkis Tamm. "Tõlget ei pea kuidagi alahindama. Tõlge on tihti olulisemgi kui algupärand. Justnimelt tõlge on see mehhanism, kuidas me teeme eesti kultuuri ja eesti kirjanduse osaks maailmakirjanduse ja -kultuuri."