Neljapäeval, 20. veebruaril tähistas Amanda Hermiine Künnapas 29. sünnipäeva. Seda, et järgmisel aastal vanusele number kolm ette tuleb, ta ei pelga, vaid hoopis ootab. "Jätan 20-ndatega hea meelega hüvasti," teatas ta kultuurisaates "OP".

Kuigi Künnapas ei kuulu ühegi teatri püsitruppi, on ta näiteks mitmes Eesti Draamateatri lavastuses. Alles hiljuti käis ta Priit Pedajase lavastusega "Vaimude tund Koidula tänavas" Brüsselis elavatele väliseestlastele mängimas. "Vaimude tund Koidula tänavas" on draamateatri mängukavas alates 2017. aastast.

"Me oleme seda lavastust peaaegu 200 korda mänginud. Kui me hakkasime proove tegema, siis ma olin veel 20-aastane, nüüd olen 29. Ma olen selle lavastuse jooksul kuidagi suureks kasvanud," tõi ta välja. "Ma ei ole kunagi varem ühtegi lavastus nii kaua mänginud."

Viimased neli aastat on Künnapas mänginud seriaalis "Kättemaksukontor". "Kättemaksukontori" tegemine on tema sõnul väga arendav.

"Uued osad ja lood tulevad kogu aeg peale – kuidas siis nii lühikese aja jooksul seda lugu arusaadavalt ja usutavalt publikule edastada ning ise sellest kiiresti aru saada, seda on see mulle kindlasti väga palju õpetanud. Ja kindlasti kohanemisvõimet. Kui sa seda lugu loed, ei tasu liiga konkreetseid plaane teha, kuidas ma seda nüüd mängima hakkan, sest üks hetk tuleb režissöör, kes ütleb, et ära tee nii," rääkis ta.

Möödunud sügisel osales Künnapas telesaates "Su nägu kõlab tuttavalt". Projektile tagasi vaadates tunnistas ta, et tegemist oli korraliku väljakutsega.

"Minu jaoks oli seal väga palju raskeid asju. Juba see, et ma ei ole niimoodi avalikult laulnud, eriti otse. Ja mitte ainult publiku ees, vaid ka sadade tuhandete inimeste ees," tõi ta välja. "Ja üldse selline suures saates osalemine oli minu jaoks väga uus – kõik see kriitika ja kommentaarid. See oli paras rännak, kuigi see kõik käis nii kiiresti. Alles hiljem lainetena jõudis mulle kohale, mida ma nüüd täpsemalt tegin või mida ma õppisin ja kuidas artistina muutusin."

Tulevikku pilku heites loodab ta, et tema teele jõuavad huvitavad tööd, kuid samas ootamatud tööd. "Ma kardan liiga konkreetseid plaane teha, sest elu on näidanud, et need plaanid võivad kuidagi hoopis teistmoodi minna. Aga muidugi tahaks veel rohkem ägedaid rolle, tahaks filmides mängida. Unistusi mul on, aga ühine nimetaja on, et ma tahan, et mu elu oleks huvitav," lausus ta.