Marta Aliide Jakovski ütles, et Tallinna linnateatri remondiga läheb hästi. "Mulle tundub, et see on valmis, mõned asjad on veel tulemas, aga ma ise olen väga vähe siia sattunud, mõned korrad olen siia sattunud, mõtisklenud ja vaadanud ruume, mis on väga võimsad," selgitas ta.

Esimene lavastus, mida Jakovski Tallinna linnateatris nägi, oli "Tõde ja õigus. Teine osa". "Ma mäletan, et ma olin hiljuti kukkunud ehk mul oli väga värske käeluumurd, lisaks ma olin ühel operatsioonil ka sama päeva hommikul käinud, seega ma olin väikese armiga ka, seega istusin seal saalis, ise olin täiesti katki seal saalis ning see lavastus mõjus ka nii, et ma lõpus lihtsalt nutsin ja nutsin," tõdes ta ja lisas, et näitlejad ka korra vist vaatasid saali, et äkki kedagi tuleb välja saata.

Jakovski on praegu esimest hooaega ka Tallinna Linnateatri koosseisuline lavastaja. "Uku Uusberg võttis minuga ühendust ja tegi mulle ettepaneku, eks meil oli väga pikk arutelu enne seda ja mul olid ka mitmed teised mõtted peas, aga kuna meil Ukuga on väga kontakt ja me inimestena klapime väga hästi, siis see oli mul ka esmatähtis, et seal, kuhu ma lähen, oleks hea kontakt inimestega," selgitas ta.

Mingil määral mõjutas teda ka see, et Tallina Linnateatri renoveeritud majas on seitse saali. "See oli kõik väga kutsuv, et linnateater on toredas liikumises, väga palju noori tuli ka siia, kes on samamoodi väga põnevad, aga eeskätt ma olen püstitanud iseendale nõudmisi, maja osas mul nii palju nõudmisi ei olegi," sõnas ta ja mainis, et tema jaoks on väljakutse pigem see, et leida iseendas uusi tahke. "Et ei hakkaks mingit üht rada minema."

Värske lavastus "Krum" olI Jakovski sõnul üks ilus otsing. "Me kõik otsisime kunstilist külge ka, et mis on see suurem kujund, kuhu see langeb, eks vaataja saab minna vaatama ja noppida üles, mida see kõik tähendab," ütles ta ja lisas, et tema jaoks jääb sealt kõlama see, et kuhugi homsesse midagi lükata on väga riskantne. "Kuna "Krum" on tõlkes ka pinnavirvendus või pealiskaudsus, nende märksõnade vahel see lugu siis on."

"Minu õpetaja Lembit Peterson ütles kunagi, et lavastaja või lavastus on nii hea, kui hästi mängivad selles näitlejad, millega ma olen 110 protsenti nõus, see on väga tore, kui on kujund laval ja mingi suur ambitsioon lavastuse taga, aga mina jälgin inimesi laval ja üks asi, millega ma tegelen, ongi see, et ma üritan aru saada nendest inimestest, kellega koos ma tööle hakkan, ma ei tunne neid, aga ma tahan luua ruumi, kus me tunneme end hästi," selgitas ta.

Seda ta ei tea, kas teda näitlejana laval näha võib. "Ma ise ei tahaks ennast näitlejana laval näha, " tõdes Jakovski ja lisas, et juba kooli ajal oli tal tunne, et tema koolikaaslased on selles osas andekamad. "Ma tundsin, et mulle sobib lavastamine, aga võib-olla kunagi, mine sa tea."