Eve Mutso: meeldiks näha rohkem inimesi, kes tantsust kõneleks
Koreograaf ja tantsija Eve Mutso sõnas kultuurisaates "OP", et talle meeldiks, kui oleks rohkem inimesi, kes tantsust kõneleks ja seda tutvustaks, et tants ei oleks elitaarne ning kinnises mullis olev kunstivorm.
Eve Mutso tantsis Šotimaa rahvusballeti ridades kokku 13 aastat, selle ajaga jõudis ta tõusta ka trupi esitantsijaks. "See tuli aastatega, suure jõu ja tahtejõuga. Ma liitusin solistina ja siis muudkui rügasin tööd teha, nautisin samal ajal. Sihikindlus, positiivsus, avatud süda ja meel aitasid," sõnas ta.
"Meil oli Šoti balletis 36 tantsijat trupis, suhteliselt väike ja tihe kooslus, aga väga toetav. Mul oli väga suur au ja õnnestumine Ashley Page'i, kunstilise juhi uueks loodud trupis olla see juhtiv tantsija. Seal oli tõeline isiklik suhtlus ja usaldus, mis hoidis mind seal nii kaua," jagas Mutso.
Šotimaal algas ka Mutso tihe koostöö erivajadustega artistidega. "Meil oli võimalus töötada ja luua uus tükk erivajadustega tantsijatega. Koreograaf Marc Brew, kes on ise ratastooli kasutav tantsija, lavastas meile tüki "Exalt". See oli alguspunkt, kus ma nägin, et tants on fantastiline pinnas, kus väga paljud erinevad indiviidid ja artistid saavad kohtuda, õppida üksteiselt, et tants on väga lai ja avatud meedium."
Brew lavastuse raames kohtus Mutso ka oma järgmise tantsupartneri Joel Browniga, ameeriklasest ratastooli kasutava tantsijaga, kellega loodi üheskoos mitmeid auhindu ja preemiaid pälvinud lavastus "111". "Eestlane ja ameeriklane, kohtudes Glasgows, loovad sellise tüki, mis räägib nende ühisest anatoomiast," kirjeldas Mutso.
Tantsul ja erinevate inimestega tegelemises, on Mutso jaoks äärmiselt laadiv toime. "Kui see hetk tekib, see tõeline vahetu jagamise hetk, mil sa lased hetkel end vastu laadida, siis see on hästi võimas ja ilus tunne, hästi vabastav. Ma olen hästi laetud peale neid etendusi alati. Usk inimlikkusesse ja vastastikusse kontakti on taastunud."
Eve Mutso loodud lavastuses "Entwined" kohtuvad laval samuti väga erinevate taustadega tantsijad. "Me oleme seda esitanud Šotimaal Fringe festivalil, käisime Lõuna-Koreas Soulis seda esitamas, nüüd on ta kutsutud Kolumbiasse Bogotasse ja järgmisena saime kutse ka Austraaliasse Freemantle biennaalile. See on tükk, kus me kasutame videot, muusikat, koreograafiat, et näidata, milline on inimese ja looduse vaheline põimitus, mis vormid, mis suhe, mis liikumine on looduses. See on uskumatult populaarne," rääkis ta.
Enda ülesandeks on Mutso võtnud ka tantsu kui kunstivormi inimestele lähemale tuua. "Mulle meeldiks näha rohkem inimesi, kes kõneleks tantsust, tutvustaks tantsu. Tuleb leida see viis, kuidas inimestele tantsu lähemale tulla, et ta ei oleks elitaarne, kinnises mullis olev kunstivorm, et ta oleks kaasaegne ja et ka klassikaline ballet ei oleks surev kunstivorm. Ma püüan leida viise, et tants oleks inimestele rohkem arusaadav ja kutsuks publikut teatrisse."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell