Galeriiruum on täidetud petlikult pehmete patjadega. Nende vahel uidates tekib sulnis une ja ärkveloleku vaheline seisunud.

"Kunagi üks teadmamees ütles mulle toredasti, et see on see aeg, kui üks kardin on eest ära läinud ja teine kardin ei ole veel ette tulnud. See on nagu lõhe maailmade vahel. See on see aeg, kus saad kuskile mujale piiluda ja kus mõtted ja ideed tihti tulevad," rääkis Kirsipuu "Aktuaalsele kaamerale".

Akrüüli valatud udusulepatju kaunistavad autori vanaema kootud õrnad käsitööpitsid.

"Olen ammu mõelnud, et tahaks neid mingisuguses töös kasutada, et oma vanaema jälg sisse tuua. Nüüd ta ongi selles unenäo teemas sees, sest vanaema oli tihti lapsepõlves see, kes mind magama pani," lausus kunstnik.

Näituse avapäevaks sai valmis ka põhjalik monograafia, mille andis välja kirjastus Varrak.

"Eks ma olen seda mõtet enne ka mõelnud, aga siis kõrvale lükanud, sest see on nii suur töö, iseenese kokkuvõtmine, materjalide kokku otsimine ja süstematiseerimine. Umbes aasta tagasi, aprillis eelmine aasta, ärkasin ühel hommikul teadmisega, et ma võiksin selle nüüd ära teha," rääkis ta, kust sündis mõte raamat teha. "Ju ma siis olin selleks raamatuks valmis ja küps seda tegema."