Purga ütles aastakõnes, et kuigi kultuurielus osalemine on jõudnud taas koroona-eelsele tasemele, on maakondade vahel endiselt märkimisväärne erinevus. "Kui Tartumaal on osalusprotsent 84, siis Ida-Virumaal 66. Vahe kõige kõrgema ja madalama maakondliku kultuurielus osalemise vahel on 18 protsendipunkti," tõdes ta ja rõhutas, et ka laste ja noorte kaasamises kultuuriellu on endiselt probleeme. "Kultuuris osalemise uuringu andmetel on viimase kümnendi jooksul 5–14-aastaste laste kultuurikülastused vähenenud."

Kultuuriminister rõhutas, et kultuur ei sünni iseenesest, vaid seda loob inimene, kelle loomingulisust ja tööd tuleb väärtustada. Selles valguses tõi ta esile, et tänu seadusemuudatusele, et läbi Kultuurkapitali oleks võimalik maksta sotsiaalsete garantiidega kaasnevat loometöötasu, on sotsiaalsed garantiid endale saanud ligi sada loovisikut. 

Ta tunnustas ka Eesti filmitööstuse tugevaid tulemusi ning tõi välja, et töös on voogedastusplatvormide regulatsiooni uuendamine, et tagada Eesti sisu nähtavus ning tugevdada audiovisuaaltööstust. "Samuti jätkub Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ajakohastamine, et ERR saaks olla mitmekülgne ja kaasaegne avalik meediapakkuja kõigil platvormidel." 

Eraldi keskendus ta ka loomemajandusel. "On hea kinnitada, et loomemajanduse arendamise meetmete tulemusnäitajate vahe-eesmärgid on mitte üksnes täidetud, vaid osalt juba ka ületatud. Oleme võrreldes prognoosituga suutnud toetada oluliselt rohkemaid loomeettevõtjaid, eelkõige neid, kes tegevust alles alustavad. Näiteks arvestasime, et saame pakkuda tuge 60 alustavale loomeettevõtjale, kuid eelmise aasta lõpu seisuga on inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osalenud juba 94 ettevõtjat," selgitas ta.

"Meil on küllaga põhjust olla õnnelik ja uhke rahvas ning võime kindlalt väita, et meie kultuur pakub killustunud maailmas siiski väga suuri inimhulki koondavad tähendusvälju, mis annab meile rahvana võime arutleda ja rääkida samas keeles ka samadest asjadest," nentis ta.

"Äsjane riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Tõnu Kaljuste on tabavalt öelnud, et rahvusvahelises kultuurielus osalemine ei ole nagu spordivõistlus – oluline ei ole saavutada aina enam, vaid tähtis on loomulik ja pidev kulgemine. Meie kultuuri järgi tuntakse Eestit, avastatakse meist olulist ja see loob sageli eelduse soovile tulla meie riigiga ka lähemalt tutvuma," kinnitas Heidy Purga.

"Eesti rahvusvahelise koostöö keskmes ongi jätkuv toetus Ukraina kultuuri- ja pärandisektorile. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuuril vääriline koht. Toetame Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte, osaleme ülesehitustöös koos Eesti arengukoostöö partneritega ning seisame igakülgselt Ukraina kultuuripärandi kaitsel rahvusvaheliselt," mainis ta, rõhutas, et blokeeritakse ka kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning nende propagandat. 

Purga kinnitas, et praeguseks on selge, et suurem osa Eestisse jäänud Ukraina sõjapõgenikest näevad edaspidi oma koduna Eestit. "Enamus neist on osalenud kohanemisprogrammi ajutise kaitse mooduli koolitusel ning 63 protsenti kõigist Ukraina sõjapõgenikest hindab enda Eestis kohanemist heaks. Ka teiste uussisserändajate kohanemine vajab tähelepanu. Keeleoskuse puudumine ja piirkondlikud eripärad suurendavad isolatsiooniohtu nii nende puhul, kes on hiljuti Eestisse saabunud, kui ka püsielanike puhul."

"Meie kultuur on meie iseolemine, meie keel, meie ajalugu, meie lood ja rahvusvahelised saavutused. Kultuur ühendab meid eesti rahvaks, andes meelerahu, jõu ja sihi, et seista igasugustes tuultes ning luua iseendile ja maailmale uut väärtust," ütles kultuuriminister ja lisas, et meie kohustus ja võimalus on arendada ja kaitsta neid väärtusi, mis on meie ühiskonna alus, meie igapäevaelu lahutamatu osa. "Meie iseoma, nagu ütleb ka tänavuse laulu- ja tantsupeo juhtmõte."