Alexei Gordin on aastaid oma loomingus linna näitusepinnana käsitlenud. Ta leiab mahajäetud hooned, imbub neisse – mõnikord tungib jõuga – ning muudab need hüljatud paigad ajutisteks galeriideks. Seintele jätab ta iroonilisi fraase, luues olukorra, kus kohalolu ja puudumine eksisteerivad üheaegselt: ta jäädvustab oma kohalolu ning otsib vaatajat, kes on olemas pigem võimaluse kui reaalsusena. Sageli sulgevad omanikud hoonete sissepääsud hiljem taas, muutes need uuesti külastajatele ligipääsmatuks.

"Mõtlesin, et see on ühtaegu naljakas ja absurdne – mingis hoones paiknevad sinu teosed, kuid hoone ise on kinni müüritud. Need tööd lihtsalt jätkavad olemist tühjuses ja vaikuses. See tunne on tuttav igale kunstnikule, kes kogeb pidevalt maailma ükskõiksust ja võitleb kogu jõust vähimagi nähtavuse nimel," kommenteeris Alexei Gordin.

Näitusega "Kinnimüüritud" mõtisklebki Gordin kaasaegse kunsti kättesaadavuse üle, kus tee kunsti juurde nõuab omamoodi isiklikku sissemurdmise akti – seda ka kunstiinstitutsioonide kontekstis. Needki, mis algselt püüavad kunsti vaatajale lähemale tuua, dokumenteerivad ja arhiveerivad kunstiteoseid ning lõpuks sulgevad need märkide ja rituaalide süsteemi.

Gordin eksponeerib uuel näitusel nii maalikunsti, fotograafiat, installatsioone kui ka videokunsti. 

Alexei Gordini isikunäitus "Kinnimüüritud" jääb avatuks 6. juulini.