Andro Männi sõnul on projekteerijate maja näol tegu suure ja olulise maamärgiga Eesti arhitektuuriajaloos. "Kui mõtleme, et see hoone projekteeriti aastal 1965, siis omas ajas oli see ülimalt kaasaegne. Kogu maailm tegi samasugust arhitektuuri tol ajal. Tõsi, see valmis küll hiljem, aastal 1981, aga kui mõelda ka sellele, et linnades on hästi olulised erinevate ajastute kihistused, siis üldiselt ei pea me väärtuslikeks piirkondi, mis on valminud monotoonsena, kus ühes ajahetkes, väga lühikese aja jooksul on kõik hooned on ühes stiilis ehitatud. Head näited sellest on Lasnamägi või Mustamägi," selgitas Mänd.

"Me näeme, et Eestis tervikuna on kadumas 60-ndate, 70-ndate ja 80-ndate kvaliteetarhitektuur. Seda ei ole meil eriti palju, kui suured elamupiirkonnad välja jätta. Aga kui vaatame, mis seisus on just eriprojektid ja kuidas nad järjest linnapildist kaovad, siis Tallinna kesklinna pole väga palju antud perioodi arhitektuuri alles jäänud. Kõik on järjest maha lammutatud või ümber ehitatud," sõnas Mänd ning lisas, et projekteerijate maja ning endine valuutapood (Tartu mnt 17) ongi üksikud alles jäänud näited.

"Aga teame, et ka valuutapood on maha minemas. Ehk see on kaduv kiht, mille väärtust oskavad ilmselt hinnata järeltulevad põlved, aga kahetsusega, et see hoone on lastud ära lammutada," lisas Mänd.

Männi sõnul on projekteerijate maja Eesti arhitektuuri sünnitusmaja. "Seal valmisid ju projektid, mida ehitati üle Eesti. Ma arvan, et mitte üheski teises Eesti hoones ei ole nii palju projekte valminud kui selles majas," sõnas Mänd.

Tallinna linnaarhitekt usub, et projekteerijate maja maha lammutamine uue ärikvartali ehitamiseks on märk Eesti ühiskonna kasvuraskustest. "Me ühiskonnana veel kasvame, saame täisealiseks. Kui mõtleme, kuidas soomlased suhtuvad oma modernismi pärandisse, siis nemad oskavad seda ühiskonnana väärtustada. Tavainimene saab selle väärtusest aru, aga meie ei ole sinna veel jõudnud," nentis Mänd, kuid lisas, et Eestis kindlasti liigutakse sinna poole.

"Teine külg on õiguslik – kui linn on mingil hetkel detailplaneeringud kehtestanud, andnud load, siis neid protsesse tagasi keerata on keeruline. Alati tahaks loota, et see omanik oskab seda ise ühel hetkel rohkem väärtustada, või vähemalt osasid sellest, sest kõik, kes seal sees on käinud, teavad ju projekteerijate maja saali, mis on küll natukene räämas, aga arhitektuurselt üks ilusamaid," tõdes Mänd, lisades, et tänapäeval ehitatud kogunemisruumid esindavad anonüümset lennujaama-arhitektuuri.

Projekteerijate maja asemele tuleb plaanide kohaselt uus kaubanduskeskus. "Projekteerimine on tõenäoliselt käimas. Linnani ei ole veel minu teada ehitusloa taotlus jõudnud, aga detailplaneering on olemas. Seal on veel üleval ka kohtuvaidlus naaberkinnistu omanikega. Eks see ka ilmselt praegu kogu seda protsessi viivitab," lisas Mänd.