Väliseestlase Vaim Sarve koostatud teose kaante vahelt leiab sissejuhatava essee ja intervjuud näitleja Anne Türnpu ning folkloristide ja laulikute Andreas Kalkuni ja Janika Orasega, kes valgustavad regilaulu varjatud, kehalisi tahke nii ühislaulmiskogemuste kui ka arhiiviuuringute varal. Raamatus esinevad mõtteilmad peegeldavad üheskoos regilaulu potentsiaali ja olulisust tänapäeva individualistlikus ühiskonnas. Raamat ilmub nii eesti kui ka inglise keeles.

Sarve sõnul saab eesti rahvalaulu nimetada radikaalseks, sest selles peitub totaalsus. "See on see sõna, mida selle jaoks kasutan. Seal on keha, kogukond ja maa on väga sügaval viisil kokku põimitud. See on väga radikaalne asi. See totaalsus, mis varem eksisteeris, on tänases individualistlikus ja kapitalistlikus ühiskonnas väga laiali valgunud. Oleme kapseldunud oma enda ajudesse, karjääridesse, eluteedesse ja seal puudub väga sügav kontakt iseenda kehaga, teiste inimestega ja keskkonnaga. Sellepärast on regilaul minu meelest radikaalne," selgitas Sarv.

Kanadas Ottawas sündinud Sarv ei olnud ise pikalt üldse regilaulust teadlik. "Mingis mõttes, kui sa kasvad üles keskkonnas, mis on väga erinev sellest, kust su vanemad tulid. Minu isa sündis küll Rootsis, tema oli põgenike perest, aga ema tuli Kanadasse 1989. aastal, siis see teekond hakkas sellest, et meile sisendati peres, et oleme eestlased. See jäi väga müstiliseks. Mis siis, et ma iga kolme aasta tagant suviti kaheks nädalaks Eestisse külla tulin. Nii et noorena hakkasin mõtlema, mis see eestlus on ja hiljem see muutub aina keerulisemaks ja huvitavamaks," selgitas Sarv.

Californias elades sai Sarv teada, mis on regilaul ja hakkas neid vaikselt uurima. "See tõmme on ikka väga suur olnud ja viinud aina edasi. Lõpuks kolisin siia ja õppisin muusikaakadeemias kaasaegset improvisatsiooni, hääle ja kehaga paremini töötama. Seal sain tuttavaks Janika Orasega, kes rääkis jutte regilaulude varjatud kihtideks, mis on seotud rituaalsuse ja radikaalse totaalsusega, ja see magnet tõmbas mind aina tugevamini," tõdes Sarv.

Sarv tõdes, et ka Kanada eestlaste kogukondades ei kuulnud ta regilaulust midagi ja arvab, et 20. sajandi esimeses pooles ei olnud regilaul eriti suur teema ja seega ei viinud põgenikud seda ka endaga kaasa.

Oma värsket kogumikku peab Sarv põhjalikuks, aga ei saa öelda, et see oleks süstemaatiline. "Ma kutsun seda punk- või kväär-folkloristikaks. Ma ei ole folkloristikat õppinud. Mulle on oluline just see dialoogivorm. Mul on üks sissejuhatav essee ja kolm dialoogi. See on mulle oluline, sest kui kaks inimest saavad kokku ja üks neist ehk mina tulen täiesti erinevast kultuuriruumist täiesti erineva poliitfilosoofilise ja sotsioloogilise taustaga, siis on oluline, et tekiks kahesuunaline protsess, kus tekib mingisugune hõõrdumine," sõnas Sarv.

Kogumiku puhul on võtmesõnaks ka dekoloniseerimine. "Dialoogi vorm, kus ei saa oma tõekspidamistele ajaloost või regilaulude kihtidest täiesti kindlaks jääda, see on ka väike katsetus dekoloniseerimise suunas," lisas Sarv.

"Üks oluline mõttekäik selles raamatus on, et eestlased ei ole püsiv homogeenne rahvas. Peale kolme aastat Eestis elamist on mul tunne, et mõte sellest, kuidas eestlased on siin kaks tuhat aastat elanud ja kogu aeg samasugused olnud, on natsionalistlik väärarusaam minevikust. Mina üritan raamatus kasutada õiget sõnavara ja kirjeldada, et tegelikult elasid siin rahvad, mitte üks rahvas. Siin oli nii mitu erinevat murret – rannarahvas, Kihnu, Setomaa, Häädemeeste, kirev ja mitmepalgeline kultuuriline hübriidsus," rääkis Sarv.

Sarv leiab, et rahvaste saamisel üheks rahvaks kadus ka osa regilaulust. "Tänu pärisorjuse kaotamisele ja ärkamisajale, kus regilaul mängis muidugi olulist osa, tekkisid eestlased kui sellised ja rahvusidentiteet. Jakob Hurt nägi, et regilaulu potentsiaal selle eestluse sisustamiseks on tohutu. Aga selles protsessis, kus inimesed said esimest korda mingeid baasõiguseid või privileege hakkab regilaul hääbuma. Mina näen seda hetke nii, et need rahvad muutuvad üheks rahvaks. Selle moderniseerumise käigus tekib üleminek kapitalistlikku ja individualistlikku ühiskonda. Mind huvitab väga, kuidas need uued ühiskonnakorraldused mõjutavad suulisi traditsioone," selgitas Sarv.