Eesti Keele Instituut uurib tänapäeva eesti keelt ja selle ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli, arendab keeletehnoloogilisi lahendusi ja toetab eestikeelsele õppele üleminekut.

Tavasti sõnul oli murdekeelsetele tekstidele pühendatu laulupidu "Iseoma" väga rõõmustav kuulata. "Näiteks ka kultuuriministri kõne, kus oli nii palju ettepanekuid või vihjeid, kuidas murdekeelega kirjakeelt rikastada. /.../ See, kui meil on erinevaid piirkondlikke variante või kui igaüks oskab rääkida oma kodukeelt, see kindlasti rikastab eesti keelt," tõdes Tavast.

Tavasti sõnul on keel meie üldistus sellest, mida me näeme, kui vaatame inimesi suhtlemas. "See, kui igaüks räägib oma kodukeelt enda moodi, see, kui igaüks üritab ennast teistele kuidagi arusaadavaks teha, siis see, kui me seda kõike pealt vaatame ja enda jaoks üldistame, siis üldistus on keel," selgitas Tavast.

Tavasti sõnul elab eesti keel üldiselt hästi. "Kui võtta need levinud võrdlused, et kui palju on maailmas keeli, milles on võimalik kaitsta doktorikraadi, milles on võimalik Euroopa Parlamendis kõnet pidada. Neid keeli ei ole just liiga palju ja eesti keel on nende hulgas. Eesti keelel läheb hästi ka äsja räägitud laulupeo mõttes. Meil on tugev keeletehnoloogiline tugi, mida on arendatud juba mõnikümmend aastat ja millega ma oleme ka suurte keelemudelite ajastul tegijate hulgas," sõnas Tavast.

"Ka siin on meist palju suurema kõnelejaskonnaga keeli, levinud näide on bengali keel, millel on kümneid miljoneid kõnelejaid ja millel praktiliselt puudub suurtes keelemudelites tugi. Eesti keelel on see olemas, kõigi nende toodetega on võimalik eesti keeles rääkida ja sealt ka täitsa ilusat eestikeelset vastust saada."

Aasta lõpus võib oodata juba uut õigekeelsussõnaraamatut. "Praegu on tema koostamise seis selline, et juba on olemas küljendatud veerud, mis pidevalt täienevad. Andmebaasist genereeritakse uued veerud mitu korda nädalas. ÕS võtab põhimõtteliselt kuju," selgitas Tavast.