Auhinna pälvis Look tänavuse aasta alguse ilmunud debüütromaani "Tantsi tolm põrandast" eest. "See tuli suure üllatusena tegelikult. Mul oli hea meel, et ma sinna festivalile üldse sattusin. Ma ei ole seal varem käinud ei külalisena ega ammugi mitte esinejana. See on väga mõnus intiimne paik, publik kuulab samas ruumis. See ei ole selline festival, kus inimene korra lava ees peatub, kuulab kaks lauset ja edasi jalutab," rääkis Look ning lisas, et tunnustus rõõmustas teda väga.

Traditsiooniliselt saab aasta kirjaniku laureaat endale mõne Juhan Liivile kuulunud eseme. "Ma sain endale tamburiini. Mul on nüüd võimalik kõikidele omale lähedastele sellega trummeldada. Eks see tamburiin on seotud selle tantsimisega, mis raamatust läbi käib, ja eriti tore oli, et sinna peale oli kleebitud Juhan Liivi originaalkäsikiri laulusõnadest, millest Ruja on teinud loo "Aafrika mehed". Need sõnad ei ole kuigi sarnased. Juhan Liivi versioon on palju toredam, võib-olla isegi poliitkorrektsem. Seal ei ole mingit palmiviina, vaid hoopis purk marju," naeris Look.

Varem eelkõige lastekirjanduses tegutsenud Look tundis, et romaani kirjutamiseks on õige aeg. "Mul oli asi, millest tahan rääkida. Tahan rääkida Eesti lugu, tahan rääkida ruumidest, tahan rääkida vabadusest ja muidugi tantsust, mis tundus selleks hea motiiv. Olin tegelikult juba aastaid mõelnud täiskasvanutele kirjutamisest ja kuidagi tuligi see aeg. Olin juba lasteraamatuid kirjutanud ja meid ümbritsev keskkond hakkas muutuma. Hakkasin väga palju mõtlema, et mis on eesti ja milline on meie lapsepõlvemaastik, need ruumid, milles me siin liigume," selgitas Look.

Look tõdes, et on väga aeglane kirjutaja. "Imetlen, kadestan ja ka pisut põlgan inimesi, kes ütlevad, et nad iga päev viis tundi kirjutavad. Mina ei kirjuta. Kirjutan väga aegalselt, raamat on üsna õbluke, aga sõnad on kaalutud. Seda raamatut kirjutasin kaks ja pool aastat," lisas ta.

"Minult eeldab see teatud rutiini, mida ma tegelikult väga naudin. Olen üsna liikuva loomuga ja siis ikkagi surun ennast mingisugusesse rahuhetke. Süvenen, tavaliselt lähen alguses mõneks ajaks kuhugi ära, et saaksin ehitada selle omailma, mille ümber see raamat tekib. Ja need asjad, mis ei inspireeri, jäävad pooleli, ma arvan. Ma vist ei olegi kirjutanud midagi, mis on mulle tükitööna tundunud," rääkis Look.

"See raamat tuli mul täiesti südamest. Kirjutasin seda väga suure õrnuse ja lähedusega Eesti, looduse, lapsepõlve ja meie maailmaga," lisas ta.

Look usub, et tema põlvkonna kandi inimeste lapsepõlvemaastikud on üsna sarnased. "Ja võib-olla ka üsna laias ea-diapasoonis. Olen saanud väga palju kirju inimestelt, kes ütlevad, et tunnevad ära selle tunde või selle suhte vanaemaga või üldise läheduse meie koduga, mis meil ju vahel ka vere keema ajab, aga lõpuks on see ikkagi väga suur ühendus," tõdes Look.

"Mind väga rõõmustab, et inimesed raamatust midagi ära tunnevad, kirjutades ma sellele üldse ei mõelnud. Ma tõesti kirjutasin hästi endal lähedalt. See raamat on tugevalt elu küljes, tunnetuste ja piltide küljes. Seda on suur rõõm kuulda, et meie omailm on Eestis väga sarnane," sõnas kirjanik.

"Tantsi tolm põrandast" saab juba mitmenda tiraaži. Loogi sõnul on abi kindlasti ka sellest, et Loomingu Raamatukogu raamatud ei ole kuigi kallid. "Vist ei ole väga kerge Eestis tiraaži maha müüa. Raamatud lähevad kallimaks. Aga kui mõelda, et kui palju me kulutame teatrietendusele, mis kestab kaks tundi, siis tegelikult raamatu hind ei ole kuigi suur, kui võrrelda, et mitu tundi sa veedad raamatuga ja võib-olla hiljem veedad veel," tõdes Look ning lisas, et ta ise liiga palju sellele ei mõtle, kuidas müüa või kuidas mingi asi müüb.

"Ma arvan, et seda raamatut kandis ka uudishimu, kuna ma varem olen lastele kirjutanud. Keegi tegi nalja, et ma olen kaval, sest Piia Prääniku publik on täiskasvanuks saanud ja ma järgnen neile. Lastekirjanikuna olen ma tegelikult olnud äärmiselt distsiplineerimatu, ei ole sugugi neid sarju kütnud niimoodi, nagu võiks. Et kohe kui huvi tekib, tuleb uus raamat, nagu tegelikult võiks," naeris Look.

"Üldiselt mulle tundub, et eestlane ikkagi loeb, võtab palju ka raamatukogust. Eesti raamatu aasta on ka väga palju oma üritustega, reklaami ja tutvustustega toonud väga palju inimesi tagasi kirjasõna juurde," tõdes ta.

Look lisas, et idanemas on ka juba uue romaani idee. "Just lähen seda kirjutama ja ka mõned teised tekstid vaikselt imbuvad paberile."