Galerii ja videod: ERR-i arhiivipärlid Aino Pervikust

Teisipäeval suri 93-aastaselt kirjanik Aino Pervik. Toome armastatud kirjaniku mälestuseks välja meeldejäävad hetked ERR-i arhiviist.
Proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija Pervik (1961. aastast kodanikunimega Aino Raud) sündis 1932. aastal Rakveres. Rakverest kolis Pervik perega Tallinnasse,
kui tulevane kirjanik oli kaheaastane. Seejärel kolis pere 1938. aastal isa velskritöö tõttu Järvakandisse, kus Pervik ka kooliteed alustas.
Aastatel 1950–1955 õppis ta tollase Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, kus omandas hariduse soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1960–1964 töötas Pervik Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana ja oli seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja.
1967. aastast vabakutselise kirjanikuna tegutsenud Perviku teoste hulka kuuluvad armastatud lasteraamatud "Kunksmoor" (1973), "Umbluu" (1980) "Arabella, mereröövli tütar" (1982) ja "Kallis Härra Q" (1992) ning ka täiskasvanutele kirjutatud romaanid, nagu näiteks "Kaetud lauad".
Perviku teoste alustel on valminud ka animafilmid "Kunksmoor" (1977, režissöör Heino Pars), "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1978, režissöör Heino Pars)
ning mängufilmid "Arabella, mereröövli tütar" (1982, režissöör Peeter Simm)
ja "Kallis härra Q" (1998, režissöör Rao Heidmets).
"Aino on ainus! Aino Pervik 90" (2022)
"OP" (2021)
"Kirjandusministeerium" (2015)
"Tuhat tutvust" (1984)
ERR-i arhiivist leiab ka:
"Väike luulesaade: 33 | Aino Pervik" (1986)
Oma luulet esitab Aino Pervik.
"Lemmikraamat: 3 | Aino Pervik" (1992)
Aino Perviku kirjutatud Kunksmoori lugusid armastavad nii suured kui väikesed, nende järgi on tehtud filme ja lavastusi. Teatris me kirjaniku ja tema raamatute tegelastega kokku saamegi. Saatejuht Haldi Normet.
"Idée fixe: 16 | Aino Pervik" (1994)
Oma kinnismõtte räägib kirjanik Aino Pervik. Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Katrin Seppel.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor




























