"Ta pani liblika uksele ja ütles, et nüüd on kevad" on kahe kunstniku mõttevahetus, mis tugineb jagatud tunnetusel ja tundlikkusel nii materjali kui maailma suhtes. Hedi Jaansoo ja Juliana Lindenhofer kohtusid paari aasta eest Brüsselis residentuuris viibides ja on sestpeale kasvanud sõpradeks. Nende vahelistest vestlustest ja usaldusest on nüüd vormunud näitus.

"Ta pani liblika uksele ja ütles, et nüüd on kevad" koosneb teostest, mille kumbki kunstnik on üksinda oma ateljees, üks Tallinnas ja teine Viinis, valmis teinud. Kunstnikke sõnul paelub neid fragmentide, nende poeesia, võimu ja võimalustega töötamine – isegi kui maailm meie ümber muudkui mureneb, lõheneb ja lootusetus on kohati lämmatav.

Mõlemad kunstnikud püüavad aru saada, kuidas asju uuesti kokku panna, kasvõi ainult omaenda käeulatuses, ning kuidas sageli jõuetusena mõjuva fragmenteerituse ja haavatavusega hakkama saada. Nende teosed vihjavad sellele, et ka niisugusest poolelu ja pürgimise seisundist võib leida jõudu ja võimalusi.

Hedi Jaansoo töötab peamiselt foto ja installatsiooniga. Ta lammutab asjad kihiti laiali ja siis paneb jälle uuesti kokku – seda nii fotosid komponeerides kui ka neid näituseruumis eksponeerides. Taimemotiive ning õrnu ja narmendavaid materjale kasutades mõtiskleb ta haavatavuse, haavade, kontrastide, nõrkuse, aga ka õrna vastupanu üle.

Juliana Lindenhoferi skulptuurid on omamoodi visandid materjalis. Tema jaoks oluline materjali stiliseerimine ning selleks ammutab ta inspiratsiooni nii ööelust, moest, välimusega eksperimenteerimisest, mis pakub võimalust erinevate rollidega katsetada. Osalt sellest lähtub tema huvi meditsiini- ja kosmeetikatoodete vastu. Tema jaoks on skulptuuri stiliseerimine ja mittesoospetsiifiliste aksessuaaride loomine võimalus materjalide potentsiaaliga mängida, uusi kombinatsioone avastada, kuid esmajoones juhib teda ikka ja alati uudishimu ja materjalimõnu.

Mõlema kunstniku jaoks on oluline kasutada kergesti kättesaadavaid ja mitte-eksklusiivseid materjale. Lausa niisuguseid, mida võiks esmapilgul väetiks pidada, seda nii väärtuse, vastupidavuse kui ka tähtsuse seisukohalt. Jaansoo koondab oma teostes tähelepanu rabedale, kõrvalejäetule ja efemeersele, Lindenhofer aga kombineerib kõiksugu materjale avatud küsimustena mõjuvaiks esemeiks.

Näitus jääb avatuks 20. septembrini.