1. augustist direktori ametisse astunud Ott Karulin ütles, et remont võimaldas kultuuriakadeemias avada loovettevõtluskeskuse, sest loovuse ja ettevõtlikkuseta kultuuriväljal läbi ei löö.

"Ja seetõttu kultuuriakadeemia tahab oma vilistlastele või ka lihtsalt inimestele, kes kultuuriväljal toimetavad, pakkuda tuge pärast seda, kui nad on kooli lõpetanud. Ettevõtluskeskus just seda tuge püüab pakkuda," sõnas Karulin.

Britta Arrak on üks neid noori, kes läbis Viljandi kultuuriakadeemias viiekuise loovisiku arenguprogrammi, nüüd tunneb ta ennast looja ja ettevõtjana palju kindlamalt.

"Mina osalesin programmis sooviga enda loodud mustritega hõlmikkleite teha. Mul oli olemas prototüüp, mul olid olemas esimesed lõiked, aga soovisin siis kogu selle programmi jooksul teha ära brändiarenduse, ettevõtte luua ja kogu tootearenduse. Ja see sai mul tehtud," selgitas Arrak.

Lisaks peahoone vanale osale uuendati ka kultuuriakadeemia teatrisaali ja fuajeed.

Nüüdsest kultuuriakadeemiat juhtiv Ott Karulin oli 12 aastat külalisõppejõud. Kultuuriakadeemia on värske direktori hinnangul praegu heas seisus.

"Sel aastal alustavad esimesel kursusel 203 tudengit, mis on väga hea tulemus ja sama oluline on see, et konkurss oli ikkagi ka väga-väga tugev enamikel erialadel," tõdes Karulin.

"Ma arvan, et akadeemia seis on hea, aga mida võib-olla mina saan natukene n-ö lükata, on et me oleksime veel nähtavamad, nii Viljandi linnas, me asume põhjusega Viljandis, ja võib-olla ka siis üle Eesti. Et kõik mida me siin teeme jõuaks tõepoolest ka väljapoole Viljandit," lisas ta.

Viljandi kultuuriakadeemia hoonete remondiks kulus 3,9 miljonit eurot, sellest 1,8 miljonit kaasrahastas Euroopa Liit, ülejäänu tuli aga kultuuriakadeemia ja Tartu Ülikooli eelarvest.