"Me tegutseme täna majandusliku toimetuleku piiril olukorras, kus riiklik rahastus on jäänud viimastel aastatel seisma või vähenenud, samal ajal kui kulud on kasvanud ligi poole võrra," kinnitasid kinod avalikus kirjas, tuues välja, et viie aastaga on toetuse kogumaht langenud 185 000 euro pealt 175 750 euroni, kuigi toetust taotlevate kinode arv on kasvanud. "Inflatsiooni arvestades peaks 2026. aastaks toetuse maht ulatuma vähemalt 266 780 euroni, et säilitada varasem väärtus." 

Väärtfilmikinod tõid ka välja, et kehtiv kord ei luba toetust kasutada personalikuludeks. "Kuigi just sisuline töö nagu eriprogrammide kureerimine, hariduslik töö järelkasvuga, erisündmused ja publikust lähtuv turundus on kvaliteetse kinokeskkonna vundament. Seetõttu on väärtfilmikinod sõltuvad projektitoetustest, mis ei võimalda teha pikaajalisi plaane ja pärsivad sellega võimekust ka piletitulust sõltuvat tulubaasi kasvatada."

"Teeme ettepaneku tõsta väärtfilmikinode tegevustoetuse mahtu minimaalselt 350 000 euroni aastas hiljemalt 2028. eelarveaastaks ning sealt edasi siduda see filmivaldkonna kogutoetuse kasvuga, et järk-järgult liikuda väärtfilmikinode kui riiklikult rahaliselt toetatud ja väärtustatud kultuuriasutuste suunas," pakkusid nad välja ja lisasid, et kultuuriministeeriumi võiks luua ka töögrupi, kuhu oleks kaasatud kõigi väärtfilmikinode esindajad, EFI nõukogu liikmed ning ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed. "Selleks, et kinokultuur Eestis ei hääbuks."