Kuue Euroopa riigi kunstnike grupinäitus "Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused" kasvas välja märgalade taastamise teadusprojektist Waterlands, mille juurde loodi mitmeks aastaks kunstiresidentuuri kohad. Näitus uurib inimese ja keskkonna vaheliste piiride hääbumist. See on rännak mina juurest meie juurde.

Kuraator Elo Liiv sõnas, et mõnes mõttes kuulutatakse näitusega antropotseeni ajastu lõppu.

"See, miks ka kõik need looduskeskkonna vaidlused praegu on, on sellepärast, et inimene tunnetab mitte ainult iseennast iseendana, vaid ka kui sul naaber võtab puu maha, sa tunned valu. Seal neid piire ei ole ja tegelikult me teame seda, loodusteadlased teavad seda juba ammu. See sümbioos, sümbiootiline koosolemine, ükskõik mis sa ühes nurgas midagi teed, teine nurk tunneb seda. See ajastu arvamine, et mina olen siin ja see puu on seal kaks eraldi asja, et see tegelikult on nagu lõppenud ja see näitus selles mõttes räägibki sellest," avas ta.

Näitusel näeb nii biokunsti, visuaaltehnoloogilisi lahendusi, helimaastikke kui ka ruumilisi installatsioone. Ühendkuningriigi kunstnike ühistöö "Tenderbog" ehk "Õrn raba" mõtestab inimkehade ja turbakehade tervenemise piire.

"Need kaks tööd, mis me siia tõime, üks neist vaatleb haavu ja haavade paranemist ja erinevaid vooge, voogude süsteeme vedelikest ja jõu- ja kontrollivooge. Teine uurib turbabasseine ja vett, mis tuleb pärast turbaalade tervendamist. See tõesti võimaldab meil vaadata väga mastaapseid alasid mikrokontekstides, nagu näiteks mikrobioloogia, läbi keha, läbi maastiku ja rahvusvahelise tasandi," tutvustasid kunstnikud Laura Harrington ja Feral Practice.

Näitus Pärnu kunstnike majas on avatud 13. juunini.