Antoloogia mõtte käis juba eelmise sajandi üheksakümnendatel välja tõlkija ja luuletaja Ain Kaalep. Kogumiku koostajad on baltisaksa kirjanduse uurija, Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas ning kirjandusteadlane ja tõlkija Vahur Aabrams. Teos on varustatud ka mahuka järelsõna ja märkustega.

"Baltisakslased on välja andnud palju luulekogusid, ega seda valikut ei ole lihtne teha, nii et lõppkokkuvõttes see valik ikkagi peegeldab koostajate arusaama või nägemust ja me oleme püüdnud pakkuda võimalikult mitmekesist valikut. Raamatus on paikade ja kohtadega seotud luulet, isamaa ja loodusluulet, kindlasti aga mitte ainult, seal on mängulist, humoorikamat luulet, seal on buršilaule, Tartu üliõpilaslaule või tudengiluulet," ütles antoloogia koostaja Liina Lukas.

"See on adresseeritud eesti lugejatele, ta on mingis mõttes minu meelest nagu visiitkaart, et saage tuttavaks, selline see pikk ja huvitav traditsioon on, ja ta on ka mingil kombel nagu järelehüüd, sellepärast, et see traditsioon ei ela ju enam tegelikult," ütles antoloogia koostaja Vahur Aabrams.

Kolmveerand tekstidest on eesti keelde tõlgitud esimest korda just selle kogumiku jaoks. Aabramsi sõnul jõudis antoloogiasse 23 tõlkija töö, nende leidmine oli aga paras pähkel nii saksa keele kui luule vormi tõttu.

"Luule tõlkimisega on niikuinii keeruline, kui palju on Eestis neid elavaid kutselisi luuletõlkijaid, kes ainult sellega tegelevad, tavaliselt tõlgivad luulet need, kes on luuletajad. Lõppriimiliste luuletuste tõlkijaid on leida küllaltki raske, sest see ei ole midagi, mille poolest tänapäeva eesti luuletajad kuulsad on," sõnas Aabrams.