Ostrat ütles, et 2006. aastal astus ta BFM-i rahvusvahelise magistrantuuri filmiprodutsendi spetsialiseerumisega ning sel aastal linastus Sleepwalkersi tudengifilmide festivalil ka tema produtseerinud "Ohvritall". "Selle järgi ma oma produktsioonifirma Alexandra Film vanust ka arvestan, aga sellest momenti, kus ma oleks otsustanud, et loon oma produktsioonifirma pole kunagi olnud, sest mu isal oli üks registreeritud firma, mis kasutust ei leidnud, ja ma hakkasin sellega opereerima," ütles ta ja selgitas, et Alexandra oli tegelikult tema vanaema nimi, mille järgi isa firma nimetas.

Filmivaldkona sisenes ta juba 2004. aastal, kui oli Ilmar Raagi filmi "August 1991" võtetel produktsiooniassistent. "Mulle anti hästi palju vastutust ja vabadust režissööri esimese assistendi Helen Valknaga, suuresti valmistasime võtted ette, Andres Arro ja Anu Välba olid tegevprodutsendid, kes lasid mul väga palju toimetada," ütles ta ja lisas, et selle projekti juures ta mõistis, et tahad produtsendina töötada.

Otseselt ei ole ta kunagi oma karjäärivalikut kahetsenud. "Iga kord, kui mingi suurem asi tehtud saab, on kuuajane periood, kus ma mõtlen, et nüüd on kõik ja ma rohkem ei taha, vahetan elukutset, aga see läheb mööda ja siis ma jälle veendun, et mul on maailma kõige ägedam amet," selgitas Ostrat ja lisas, et mida aeg edasi, seda enam ta veendub, et tahab seda teha. "Nüüd 20 aastat hiljem on midagi käppa saanud ja mulle meeldib see tunne, kui sul tuleb midagi hästi välja."

"Iga projekt on täiesti uus teekond, nüüd ma arendan täispikka animafilmi "Saima: stseenid keskeakriisist", ma ei ole teinud varem täispikka animat, pikka aega välistasin ka selle, aga siis tuli projekt, millesse ma armusin," ütles ta ja lisas, et produtsendina sa pidevalt arened ja leiad enda jaoks uusi asju. "Leiutad neid lahendusi ja teed endale asju selgeks, ma arvan, et see ei saa kunagi lõplikult käppa, aga mingi baas on olemas, mille pealt on üha mõnusam tegutseda."

Sel aastal osales Marianne Ostrat Cannes'i filmifestivalil ka rahvusvahelises programmis Producers on the Move. "See on programm, kus tõstetakse esile 20 eri riigi produtsendid, kõigepealt toimub kohalik ja siis veel riikide vahel konkurss, kõik sinna ei pääse, aga minul oli üsna planeeritud, et sel aastal lähen, sest sinna kandideerimine käib punktide alusel selle põhjal, mis sa oled varem teinud, ma teadsin, mis mu punktiskoor on ja et see on väga konkurentsivõimeline."

"Oma tegutsemisaega arvestades osalesin seal üsna hilja, aga ajastasin selle järgi, et täispikka animafilm "Saima" oleks heas etapis, et seda seal esitleda," ütles ta ja lisas, et tegu on neljapäevase programmiga, mille suurim väärtus on teised osalejad. "Need kontaktid on esimene põhjus, miks seal osaleda, aga väga palju nähtavust andis see ka, Cannes'i ekraanidel jooksid meie pildid ja kontaktid."

Produtsenditööga peab tema sõnul tegelema pikalt, kuna läheb aega, et kõik üles ehitada. "Mu püsiv unistus on see, et Eesti autorite filmid jõuaksid rahvusvahelise publikuni," kinnitas ta ja lisas, et rahvusvahelise edu puhul on üks moment, kus tuleb projektile otsa vaadata ja aru saada, kas seal on see potentsiaal või mitte. "Kui seda pole, on seda raske tööga tekitada, kui see on, siis on lootust, et raske tööga õnnestub see realiseerida."