Eesti keeles ilmusid nunna näidendid 10. sajandist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Gandersheimi Hrotsvita Autor/allikas: TLÜ kirjastus

Värskelt ilmunud "Gandersheimi Hrotsvita draamad" toovad eesti lugejani 10. sajandi erudeeritud nunna Hrotsvita kristliku sisuga näitemängud. Draamad on ladina keelest tõlkinud Mari Murdvee, tõlge ilmub postuumselt. Eestikeelne väljaanne sisaldab Monique Goullet' põhjalikku sissejuhatust.


Hrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaolevalt esimene keskaja naiskirjanik, ühtlasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemängud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksimaal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafilisest värssjutustusest, kuuest riimitud proosas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõningatest kirjadest. Tema kirjapärandi põhiosa on säilinud tervikuna vaid ühes, Münchenis säilitatavas käsikirjas, mis taasavastati alles 16. sajandi alguses.

Raamatu "Gandersheimi Hrotsvita draamad" esimene osa kätkeb viit pühakute värsistatud elulugu, mis kõik ülistavad erineval moel karskust ja neitsilikkust, teine osa on kirjutatud läbivalt riimitud proosas ja sisaldab kuut eessõnaga varustatud näitemängu. Terentiuse eeskujul kirjutatud draamade keskmes on enamasti mõni naistegelane, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia dotsent Maria-Kristiina Lotman märkis, et Hrotsvita elu ja looming on kirjandusloolastele tekitanud rohkesti küsimusi. "On küll kindlasti teada, et ta elas Gandersheimi kloostris, kuid kahtluse alla on seatud nii tema eluaastad kui ka loomingu autorsus. Imestust on äratanud nii see, kuidas üks naisterahvas suutis luua niivõrd uuenduslikke ja küpseid teoseid, kui ka see, et tumedal ajal elanud naine võis olla nii haritud mitte üksnes kristlikus, vaid ka antiikkultuuris ja -kirjanduses," rääkis Lotman. Ta tõi välja ka autori erakordset vormikasutust: "Hrotsvita draamad, mis kombineerivad koomilisi süžeid religioosse õhkkonnaga, on loodud erakordses vormis: allitereeruvas ja riimilises rütmistatud proosas." Lotmani sõnul on märkimisväärne, et tõlkija pole piirdunud üksnes sisu edasiandmisega, vaid on püüdnud eestinduse jaoks leida ka selle omapärase stiili vasteid.

Tallinna Ülikooli romanistika lektori Ülo Siiraku hinnangul ei ole Hrotsvita looming tõestus mitte ainult sellest, et „pimedal ajastul” viljeldi Saksamaa territooriumil täisväärtuslikku kirjandust, vaid annab tunnistust ka draamažanri katkematust eksisteerimisest. "Samas on need religioosse sisuga teosed läbi pikitud pikantsete stseenide ja seikadega peatselt ristiusku pöördujate elust, kindlustades tänapäeva lugejale nii õpetliku kui ka meelelahutusliku elamuse," märkis Siirak.

Draamade tõlke on toimetanud Triin Rebane, saatesõna prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask.

Raamat "Gandersheimi Hrotsvita draamad" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Mediaevalis, selle väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: