Viimaste aastate töö kodumaast eemal on hakanud vilju kandma nii siin- kui ka sealpool piiri. Lemsalu on praegu üks rahvusvaheliselt tuntumaid noori eesti kunstnikke, kelle loomingut võib näha tunnustatud galeriides ja kunstimessidel üle maailma. Hiljuti lõppes tal Temnikova&Kasela galeriis nii-öelda kojutulekunäitus „Lord Got To Keep On Groovin”. See ei tähenda, et noor talent paikseks jääb − pigem on ta praeguseks kätte võitnud vabaduse oma loomingut teostada talle sobival ajal ja talle sobivas riigis.
Lähiajal ootavad rahvusvahelist tuntust kogunud keraamikut ees reisid New Yorki, Pekingisse ja ilmselt ka Mongooliasse.
Nomaadielu on noore kunstniku pannud mõtisklema koduteemade üle. Sügiseseks Berliini kunstimessiks installatsiooni kavandades on Kris jõudnud tõdemuseni, et praegusel eluperioodil on talle koduks tema riided, mitte mõni füüsiline koht. Ja ehkki nomaadlus ei ole Krisile sajaprotsendiliselt omane, siis ei ole ta püsivaks elupaigaks ja oma stuudioks veel valmis.

„Kui mul oleks oma keraamikaahi, siis mõjuks see ankruna,” tõdeb ta ja lisab, et hetkel piisab Viini rendipinnast ning Nõmme mändide all asuvast suurepärasest tööruumist. See viimane on kunagise õppejõu Ingrid Alliku kodustuudio, kes ruumi Krisile lahkesti kasutada annab, kui selleks vahel vajadus tekib. Sealne olustik on noore keraamiku sõnul töötamiseks ideaalne – ta sõidab rongiga kesklinna sotsiaalsest elust eemale, võtab kohalikust sõõrikubaarist kaasa midagi söödavat, naudib üksinda olemist ja keskendub ideede vormistamiseks materjalis.
Krisil on enne stuudiosse jõudmist enamasti installatsiooniidee teostamiseks valmis, see moodustub aja jooksul väikestest osadest tervikpildiks, just nagu teismeliste seas populaarses arvutimängus „Minecraft”.

„Stuudioruumi suurus ja tingimused mind ei mõjuta, kavandades kujutan ma ette galeriid, kus installatsiooni eksponeerima hakatakse.” Ka ei taha ta materjalis töötades enam aega raisata tehniliste nüansside katsetamisele: „Protsess peab olema lineaarne. Ma tean, et asjad veavad välja nii, nagu olen planeerinud,” lisab ta, sest kunagised õpingud kunstiakadeemias andsid piisava praktilise pagasi, et nüüd end loomingu vormistamisel materjalis enesekindlalt tunda.
Hetkel erutab innovaatorina tuntud keraamikut, kuidas oma töödes väljendada heli, lõhna või maitse kaudu saadud kogemust. Ta näeb oma loomingulise käekirja arengutes selgeid paralleele muusikute sisekaemustega. Näiteks on teda juba pikka aega inspireerinud Ameerika muusiku ja helilooja Harry Nilssoni looming ja elutee. Tema muusika mängib Krisi stuudios väga tihti.

Mida näed oma Viinis asuva ateljee aknast?
Kellatorni.

Kui kõik piirangud kõrvale jätta, siis milline oleks sinu ideaalne tööruum?

Milline tundub Eesti kunstiruum distantsilt vaadates?
Nostalgilisematel hetkedel nagu Lapin veiniklaasiga.

Kellelt või millises situatsioonis oled kõige rohkem õppinud?
Kui sita sisse astun ja tossu mööda tänavaäärt puhtaks kraabin, jääb aega peeglisse vaatamiseks.

Kas sinu loomingut saab iseloomustada ühe sõnaga? Mis see oleks?
Võtaks võimaluse sõbrale helistada. Karta on, et publik ei tea.

Kellesse või millesse sa usud?
Ei saanud küsimusest aru.

Kus elab ja millega tegeleb 65-aastane Kris Lemsalu?
Surnud või suures majas.

Kui peaksid pühendama Eestimaale ja tema rahvale teose, siis mis see oleks?
Kinnitaksin vabadussambale mägironijate iminapad ja teeksin sellest ekstreemspordi atraktsiooni.

Millised kohad Tallinna linnaruumis ei jäta sind külmaks?
Väikesed koledad saunad.

Eestis võib Kris Lemsalu loomingut näha alates 26. juunist Kumus, kus ta astub üles hea tuttava ja kolleegi Merike Estna isiknäitusel.

Vaata ka krislemsalu.com