Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus: Ouu on toores ja isikupäratu

Uus plaat: Ouu «Sammalhabe» (Eesti Pops) 4/10

 

 

Ouu üllatab meeldivalt debüütalbumi plaadiümbrisega. See on kindlasti Edgar Valteri vääriline. Aga neist katsetest, mis radadena plaadile pressitud, on ikka pagana raske sotti saada.

Kõrva ja hinge jääb kriipima lohakas, logisev ning lonkav helikeel. Aga ega siis lonkav loom ole teistest halvem. Siiski sidusat kunsti sellelt plaadilt ei leia. Ja ehk ei oska tahtagi, kuna tegemist on ikkagi Tallinna kollektiivi esimese sünnipäeva ligi purki saadud loodus-muusikaga.

Parim paik, kus sellist kohitsetud mässajate kidraproovi salvestust tundide kaupa mängitada sobiks, on ehk mõne hämara valgusega spaa massaažitooli kõrval, kus purjus soomlane ägab vahva Eesti talunaise lihaseliste käte all. Koolinoored ja -värsked muusikud võiksid olla veidi rohkem hullud ja segased nagu üle ookeani keeli ragistav Cage The Elephant. ARGH! Hormoonid peaksid möllama! Ehk on tegemist live-bändiga ja plaadimängijas nad ei elagi? Sellepärast vist tahakski Ouud kontserdil näha.

Siiski on selle indie-skenesse baseeruva ansambli taotluslik või katsetuslik siirus loodusteemadesse lohutav. Näib, et pealinna noored pole kaotanud sidet ürginimese ega metsaga. Tõestab seda ka asjaolu, et Noortebänd 2013 publiku lemmiku esialbum ristiti «Sammalhabemeks».

Kui albumi esimestes lugudes on teatavat hoogsust, siis peagi see raugeb ja noored vaatavad lootusrikkalt juba uues suunas. See bänd alles otsib ja kompab oma piire. Leian, et selle albumi villimine oli teataval määral kuritegu. Laske noortel kasvada ja aidake neil end leida! Mul on tunne, et tulevikus tuleks sealt juba küll midagi.

Ühesõnaga, «Sammalhabe» on toores ja kaheldava saundiga isikupäratu plaat. Kahtlemata on sel ülihäid algeid ja ideid, ent need on pigem demode, mitte albumi väärilised.

Tuletan meelde, et Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased pohlad. Pealegi leidis ta ühel hommikul oma habemest linnupesa koos munadega. «Naksitrallides» on juttu loodusest ja inimväärikusest. Aga mul pole halli aimugi, kuidas Eno Raua raamat on seotud Ouuga.

"Petekas":

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: